Folklooriansambel “Liiso” iga kuu 2. ja 4. teisipäeval

Kultuuriseltside majas  Sakala 14, Tallinn

Juhendaja Katrin Keerma, tel +372 5052360

1992-1993. aastal hakkas Tallinna Võru Seltsis tegutsema naisansambel Külli Puhkimi juhtimisel. Vahepeal tegevus soikus, kuid 1996.a sügisest saadi uus hoog sisse Koit Kirberi juhtimisel, kes juhatas ansamblit 2000. a detsembrini.

 6.okt.1996 loemegi ansambli Liiso sündimise päevaks.

Esialgne nimekuju Liisu, mis tuleneb rahvalaulust”Ketra Liisu”, sai uue ja võrupärasema kirjapildi – Liiso - järgmisel aastal.

Koit Kirberi taktikepi all esines ansambel  mitmel pool Võru- ja Põlvamaal, ka Soomes, Joensuu muusikafestivalil. Kuna Koidu tervis ei lubanud enam jätkata, siis 2001. aastal tuli ansamblile uueks juhendajaks Inda Kõiva, kes jäi kuni 2002. aasta kevadeni Liisole laule õpetama.

  1. a sügisest- 2023. a kevadeni oli dirigendikepp Tea Nopri käes.
  2. a sügisest aga on Liiso juhiks ja õpetajaks Katrin Keerma.

Liiso mitmekesises võrukeelses repertuaaris on üle 70 laulu. On nii rahva- kui autorilaule, samuti rahvalikke viise.Teadaolevalt on ta ainus nii pika staažiga võrukeelne ansambel. 2006. a tuli välja Liiso esimene CD-plaat.

Ansambel on osalenud Estol, Baltical, nii Võru folkloori- kui ka pärimustantsu festivalidel, Tallinna vanalinna päevadel, Kaika suveülikoolides, Memme-Taadi päevadel. Käidud on Võru- ja Põlvamaal, aga ka Lätis, Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Soomes ja Prantsusmaalgi oma “ummamuudu” laule tutvustamas. Need ringreisid on olnud elamuslikud, nad liidavad lauljaid, hoiavad võru keelt elavana ja tutvustavad meie seltsi.

 

Võrukeelne teatritrupp "Tungõl" igal 2. ja 4. kolmapäeval

Kultuuriseltside maja Sakala 14, Tallinn

Näitejuht Jaanis Valk, tel +372 55 974 425

Teatritrupi idee tuli Ants Kõivult, kes seltsi 10. aastapäevaks (08.04.2000) kirjutas ja tõi ka lavale näitemängu “Viiekõistõ rüänurmõn”. Esietendus oli Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja läks hästi, käisime sellega ka veel Oraval ja Mehikoormas esinemas. Järgmisena ilmusid Antsu sulest ”Mõtsavelle sõsar”, “Puss”, “Perändüs”, “Ketäs”. Mängitud sai neid nii Tallinnas kui ka  Võrumaa eri paigus. Isegi Viljandi teatrifestivalil “Sillad” käisime etendamas  “Pussi”(2003) ja “Perändüst”(2004)

“Perändüst” pakkusime (2003) ka Prantsusmaal Chambray-les Toursis külakostiks ja publik võttis selle üllatavalt soojalt vastu.

Seltsi 15. aastapäevaks (2005) kirjutas Ants näitemängu “Velle`”, kus ühe venna rollis oli noor filmikooli tudeng Jaanis Valk, kes sai Antsult päranduseks ka Tunglõ peanäitejuhi rolli.

Jaanis pani teatritrupi palehigis tööle. Saime ülesandeks panna võru keelde Merle Karusoo tükk “Kured läinud, kurjad ilmad”, mille esietendus toimus Kaika suveülikoolis Ruusal (augustis 2007), oma seltsi rahvale sama aasta oktoobris.

Seejärel andis Jaanis meile “läbi hammustada” Kommunistliku Partei Manifesti ja igal meist tuli leida seoseid-lugusid oma eluga ning see võrukeelsena kirja panna. Esietenduseni jõudsime 2008. a  suvel Kaika suveülikoolis Kaikal.

Järgnes “Mattklaasist kirstu” esietendus (2012) Harglas toimunud Kaika suveülikoolis. Järgmise aasta Kaika suveülikoolis Mooste Veskitares (2013) naerutasime rahvast naljajuttudest kokkupandud etendusega ”Nala elost hindäst”, mida veidi kohendatud kujul tõime 2015. a ka oma seltsi rahva ette. Samal aastal (2015) oli ka üks eriline etteaste tallinlastele Orlovi lossis. Jaanise ettevõtmisel ja Kristina Normani lavastamisel osalesime etendusel “Tähetund”, mis keskendus E. Okase seinamaali saatusele.

  1. aastal nägi Kaika suveülikooli rahvas Meerapalus me vabaõhuetendust “Eluluu`”.
  2. aastal tuli mõte teha koos ansambliga Liiso üks ühine etteaste Ülle Kauksi näidendiga “Kolm hinnapakkumist”, mis oli rohke osalejate arvuga väga keeruline töö. Õnneks osutus võimalikuks teiseks lavastajaks kaasata polüfunktsionaalne professionaal Inno Joonas. Peale kaheaastast prooviperioodi kahe lavastajaga olime

1.05.2022. aastal “Kolme hinnapakmisega” Rävala saali lavalaudadel.

Etendus osutus oma aktuaalsuse, mängu- ja tantsulisusega ülimenukaks.

Rõõmustasime publikut kokku kümne ”Hinnapakmise” etendusega nii Tallinnas kui ka  Viru- ,Võru- ja Setomaal.

Selle etenduse lõpuaplaus oli Haanja rahvamajas 8.07.2023.a

Praegu valmistab teatritrupp ette uut lavatükki. 

 

Käsitööring “Nopõnäpo” käib kokkuleppeliselt koos teisipäeval

Kultuuriseltside majas Sakala 14 Tallinn

Juhendaja Siiri Ristikivi, tel +372 55 673 478 

Üsna seltsi algusaegadest peale (1991) hakkasid koos käima käsitööhuvilised, alguses tarbekunstniku Vaike Lombi, hiljem käsitööõpetajate Elli Mõttuse (1992-1997) ja Valve Pruudeni (1998-2015) käe all. 2015. aastast on ringi eestvedajaks Siiri Ristikivi.

Esimene nobedate näppude näitus toimus Kullos 1992. a, kus väljapanekute seas olid Hargla rahvariided ja igasugused kootud, heegeldatud ja tikitud asjad. Neist paremik saadeti Võrru üleilmsele võrukeste kokkutulekule “Võromaa – mi kodo” (1994) ja saadi mitu tänukirja. 2003. a oli suur käsitöönäitus ja Valve Pruudeni õpituba Prantsusmaal Chambray-lès-Tours’is, mis kohalikke prantslasi väga vaimustas. Käsitööringis on tehtud ka vimpel-laualipp ja suur lipp “Tallinna Võru Selts”, portselan- ja siidimaali, pärleist ehteid, lapitehnikas kotte, kleite, jakke jne. Osaleti ka projektis “Lapiline Balti kett” mis on Rahvarinde muuseumis Tallinnas.

Traditsiooniks on saanud käsitöönäituste korraldamine Tallinna Võru Seltsi kevadistel suurkogudel.

Käsitööringi on väga oodatud ka uued nobedad näpud!  

 

Võru keele keelekohvik iga kuu 3. neljapäeval 

Kadrioru haruraamatukogus Koidula 12a

Juhendaja Jana Orion, +372 56 215 623

  1. a alguses alustas Tallinna Keskraamatukogu keelekohvikute ja -ringide seas võru keele vestlusring ehk keelekohvik. Kuni 2023. a kevadeni viis seda Kadrioru haruraamatukogus kaks korda kuus läbi sealne raamatukoguhoidja Jana Orion. Keelekohviku algatamise ja läbiviimise eest pälvis ta 2022. a ka Võru Instituudi tunnustuse "Hindätiidmise avvuhind". Alates 2023. a sügisest toimub keelekohvik üks kord kuus, läbiviijaks endiselt Jana Orion raamatukogu vabatahtlikuna. 

Välja on kujunenud kindel väike tuumikgrupp keelekohvikus osalejaid, kes regulaarselt kohal käivad ja naudivad võru keeles kõnelemist. Aastate jooksul on huvilisi olnud mitmeid, iga uut külalist võetakse väga sõbralikult vastu.

Keelekohviku fookus on kirjandusel ja kultuuril. Tutvustatakse võrukeelseid raamatuid ja veebilehel Helüait avaldatud uusi audiomaterjale, jagatakse muljeid võrukeelsetest teatrietendustest ja telesaadetest, hoitakse silma peal võrukeelsetel uudistel (Uma Leht, Vikerraadio). Aeg-ajalt võetakse ette viktoriine ja lauamänge, ikka võru keeles või keelega seotult. Kadrioru raamatukogu võru keele keelekohvik on olnud ka Võru Instituudi korraldatud võru keele nädala ürituste ajakavas. 

Keelekohvikus on väga oodatud külalisena oma uusi palu ette lugemas käinud võrukeelne kirjanik Häniläne. Aastate jooksul on keelekohviku külalisteks sattunud ka ainult soome keeles kõnelev jõuluvana ja juhuslikult kohale saabunud ukrainlased, siis kõlasid võrdselt mitu keelt. Ka keelekohvik ise on olnud kutsutud külaliseks, nt sai 2021. a hooaeg lõpetatud suvise piknikuga ühe võru keele kauni kõla imetleja hoole ja armastusega rajatud aias.