Taa projekti mõtõl vällä Ulvi Mustmaa Võro Tez-tuurist. Mineväl aastakul jõudsõ ma jo tetä mõnõ Võro liina giidituuri ja timahavva oll jo egalütel mõni teemagi üles võetu. Kogonõmine oll ega hummogu kell 11  Võro infopunkti man ja sis läts vallalõ. Ma tei 26.06;  09.07; 18.08; ja 20.08. Võrokiilsil tegijil oll sääne neoonikarva kuht pääl nigu  tan pildi pääl nätä, a kellä 15.00 aigu oll puulpäävä ja pühäpäävä eestikiilse tuuri , sis oll verevät värmi kuht giidil säläm.  Mullõ trehväs ütskõrd punt saarlaisi kullõma ja sis ma võti võro keele oppamise käsile. Ma mõista saarõ murrõt kah ja sis sai pallo nalja. Üts mu etteastõ  teema oll latsõpõlv Hanikasõn ja kooliaig Võrosuu koolin. Taasesisaismispääväl kõnõli vapritõst võrokõisist, kiä kolonn nr.1 teivä. Tuul pääväl oll uss kinni (kost  kõllast kuhti sai), a rahvast oll pallo ja minno es olõski üles löütü, ku ma uma kõva koolitõt helüga es olõs  võro keelen kutsnu rahvast tuurilõ. Vahest om ka vihma sadanu, sis ma olõ viinü rahva uma kunstitarrõ ja andnu võrokiilset käsitüüoppust ja opanu ka tuud, kuis saa ilma pintslidä maali valmis tetä. Hindätettü pildi sai sis egaüts hindäle. Mul om nutikan Liiso  laulõ ja vahel saa rahva  Võromaa, võromaaga käümä tõmmada. Timahavva tull üts naane küsümä, et kas ta uma juubelis võis minno pallõlda ummilõ küläliisile esinemä ja Võro liinast kõnõlõma.  Covidi peräst nigunii Soomõ ja Vinne turistõ ei  tulõq, sis oll rõõm tetä vabatahtlikult massulda näid võrokiilsit liinatuure. Olõ vahel tõisi tuuritajit käünü kah kullõman ja nöpsist kinni võtnu palvõga meile Talna võrokõiisilõ umma luku kõnõlõma. Kats põnõvat inemist saigi är moositu. (Üts om inglimuuseumi pidäjä Vinni Eve ja tõõnõ om Tobrelutsu Peep kiä eläs Viljandih.

Rahvas om  taa projektiga häste üten tulnu ja mineväl aastakul kõrrald Võro liinapää ütenlüüjitele vastavõtu ja kinkse kõigilõ uhkõ VÕRO lämmä kuhti. Esi tekk Anti Allas kah üte võrokiilse tuuri. Mullõ miildüs ta uma liin ja uma kiil. Tan om taa ao ja kotusõ võlu ja tuuperäst minno kisk iks kõisõma aig sinnä juurilõ. 

 

 

Kaja- Riina Plumann

https://kultuuriseltsid.ee/2020/10/13/vorokoso-nakkama-saanu/

Vahtsõaastakuu perämädsel neläpääväl (30.01.2020) oll` jälki võrokeeline jututarõ Kadrioro raamadukogon. Tubli nuur võrokõnõ (TVS-i liigõ) Orioni Jana, kiä sääl tüütäs, om käümä saanu üle neläpääviti üte ummamuudu keelekohvigu.

Joba peris mitmõndat kõrda kogonõs Talina Võro Seldsi rahvas ja ka muid inemiisi, kiä võro keelest luku pidävä, võro kiilt kõnõlõma Tammsaarõ muuseumi katusõ ala, kon ka tuu raamadukogo om. Janal om asi alati ettevalmistõt: kõrd tege viktoriini, kõrd om pääteemas määnegi võrokeelinõ raamat, kõrd om Häniläne kohal, kõrd vahtsõmba uudissõ "kodomaalt"... Ka draamatiatri võrukeelist tükkü "Põud ja vihm" olõmi läbi "haksõldanu". Egä kõrd saa kiäki midägi vahtsõt teedä lobilavva uudissist. Om nalla ja naaru, om ka tõsist juttu. Hüä õhkkund tege meele rõõmsas.

Seokõrdnõ kokkosaaminõ oll` tsipa piduligumb. TVS-i juhatusõ liigõ Plumanni Kaja-Riina säädse üles uma maali-,näpo- ja kirätüü näütüst. Ammõtlik avaminõ om puulpäävä, 01.02.2020 kell 14.00, a mii saimi tutvusõ poolõst varrampa nätä. Tasus iks võrokõnõ olla! Ja olku suurõ saladusõ kattõ all viil üteldü, et õkva avamisõ pääväl om Kaja-Riinal ka sündümise päiv. Nii-et egäüts, kiä tulõ näütüst kaema, või tälle ka hällüpääväs õnnõ suuvi!

  

GALERII

Näütüsepildi pääl omma ́ (kuralt) Müürsepä Külli, Tammõ Kaja, Urbanigu Eha, Plumanni Kaja-Riina (kesken lilliga ́), Liini Helbe, Rüütli Ott, Türi Ellen-Reet, Soka Olev, Ristikivi Siiri, Palloki Viive

Pääliina võrokõisi küläline oll` Otsa Aavo

 

Ku naksimi joulukuu edimädsel pääväl minemä kotost Taľna Võro Seldsi suurkogolõ, oll´külh tunnõ´, et täämbä om vanajummal võrokõnõ.

Tä oll`maaha laotanu ilosa valgõ lumõvaiba ja säädnü aśa nii, et võrokõisi kokkosaaminõ ja edimäne advent olli´ ütel pääväl. Pääle tuu omma' kats seldsi liigõt, Laanpere Helga ja Tiku Ants, joululatsõ´- mõlõmba´ omma´sündünü´ tõõsõl joulupühäl. Tuuperäst pannivagi´ nimä´ palama 1. advendi kündle. Sis laulimi´ ütitselt Nopri Tea klavõrimängo saatõl uma´ 2 sisseharinu´ laulu, "Kuis olõt illos, Võromaa" ja "Mu latsõpõlvõ Võromaa", ja kutsimigi rahva ette uma kuulsa külälise - trompedimängjä, orkestri- ja koorijuhi, EMTA oppaja, puhkpillidotsendi, muusigastuudio perremehe ja juhi, aastaga esä 2011 – kae´nii palľo avvunimmi om mehel, kelle nimi om Aavo Ots.

 

Es tulõ´ tä ütsindä, viis „jüngrit“ olli´ kah ligi: neli nuurmiist, sirgõ´ nigu´ hõrilavile´, ja näio Mai, Aavo uma tütär. Ku trompedipoisi` puhkma naksi` ja Mai näid klavõril saatsõ, sai Sakala maja lagi peris mitu pügälät korgõmbas nõstõld. Nii pall´o nuurt ja hüvvä väke olõki´ ei´ vast mii´ rahva iin viil olnu´.  A´ taad om mii´ iän inemiisile väega vaia.

 

Aavo kõnõl päämädselt puhkpillest, vasõst pille päivist, ummist oppajidõst ja et "puhkpillimäng piät illos olõma". Tääl oll` üten ka raamatit ja aolehekirotuisi, midä rahvas sai silmädä´.

 

Noorõ´mehe´pidi´ kelläpäält minemä EMTA majja haròtama, selle annimi näile kingitüse´ innembä kätte. Aavo ja Mai löüdse´ pääle ülesastmist veidükese aigu mii´ kohvilavva man jututada´. Mai pidi eski´ plaani vahtsõaastakuu 12. pääväl mii´ joulupidolõ tulla´. Elämi´-näemi´, kas vanajummal om ka sis võrokõnõ!

 

GALERII

Müürsepä Külli

 

 

Oll` hüä olla ummi siän!

 

Säändse mõttõ kirot Kersna Vahur Talina Võro Seldsi külälisteraamatuhe rehekuu 6. pääväl, ku käve meile umast elost ja tegemiisist kõnõlõman.

Tuud väega esiqerälist telemiist, raadiohellü, aokiränikku ja kiränikku, spordi- ja rännomiist sai joba pikält külälidses mõtõldu ja kutsutu, a nüüd viil sai asi teos. Küläline esi ütel, suunukk ülespoolõ, et mitmõhärärattidõga veeti peräle..... Tuust huulmalda es olõ määnestki vastansaisu kõnõlõja ja saali vaihõl. Joba edimädse lausõga oll ütehüs luudu.

Arvada om inämbüsel tiidä, et tä om Antsla miis. Tuuperäst olliva mi seldsi inemise, kiä olli tä oppajast esä käe all oppust saanu, esierälidselt herevällä, ku nä tuud Vahurilõ edesi anniva.

Küsümise pääle, et määndse nipiga läts täl kõrda ainukõsõ reportrina kõnõlda Voitkadõga, läts Vahur väega herksäs ja kõnõl, kuis tuu lugu sai kuldsõtõ tähtiga tä reportritüü raamatuhe kirotõt. Märksõnas om uskminõ. Tuusama tundminõ oll` ka saalin, ku tä mi iin kõnõl, tõõmeeli ja uskmisõga. Tuunsaman võtmõn oll` ka vastus küsümisele, et kuimuudu tä jõud mitut jumalat nii suurõlt kullõlda? Vastus oll`, et jummal om üts - tuu om televisiuun, tõõsõ omma haro´, nigu katsajalal om mitu haarust.

Uma kirämehetüü parhilla kõgõ vahtsõmb, 2018. aastagal vällä tulnu raamat Oti Urmasõst oll` täl ka üten. Kiä tahtsõ, võidsõ hindäle ka soeta, üten autori pühändüse ja Oti Urmasõ meelüslõhnaga perämädse lehe pääl. Tahtjit oll rohkõmb ku raamatit, nii et Vahur pidi ütevaihõ viil koton käümä, et vahtsõnõ sats mano tuvva.

Pääliina Võro seldsilt sai tä kingitüses Liiso plaadi, roosipuhma häniläsega ja mi uma rahva kirotõt raamatu "Esi hindäst", mille üle tä suurõ raamadusõbrana ja raamadukogohoitja pojana ütel suurt häädmiilt tundvat.

Külälisteraamatuhe kirotõt lausõ perrä tundsõ tä hinnäst mi siän häste ja selle loodami, et näemi tedä mi siän viil, ka seldsi liikmõna.

 

GALERII

Myyrsepä Kylli