Oll` hüä olla ummi siän!

 

Säändse mõttõ kirot Kersna Vahur Talina Võro Seldsi külälisteraamatuhe rehekuu 6. pääväl, ku käve meile umast elost ja tegemiisist kõnõlõman.

Tuud väega esiqerälist telemiist, raadiohellü, aokiränikku ja kiränikku, spordi- ja rännomiist sai joba pikält külälidses mõtõldu ja kutsutu, a nüüd viil sai asi teos. Küläline esi ütel, suunukk ülespoolõ, et mitmõhärärattidõga veeti peräle..... Tuust huulmalda es olõ määnestki vastansaisu kõnõlõja ja saali vaihõl. Joba edimädse lausõga oll ütehüs luudu.

Arvada om inämbüsel tiidä, et tä om Antsla miis. Tuuperäst olliva mi seldsi inemise, kiä olli tä oppajast esä käe all oppust saanu, esierälidselt herevällä, ku nä tuud Vahurilõ edesi anniva.

Küsümise pääle, et määndse nipiga läts täl kõrda ainukõsõ reportrina kõnõlda Voitkadõga, läts Vahur väega herksäs ja kõnõl, kuis tuu lugu sai kuldsõtõ tähtiga tä reportritüü raamatuhe kirotõt. Märksõnas om uskminõ. Tuusama tundminõ oll` ka saalin, ku tä mi iin kõnõl, tõõmeeli ja uskmisõga. Tuunsaman võtmõn oll` ka vastus küsümisele, et kuimuudu tä jõud mitut jumalat nii suurõlt kullõlda? Vastus oll`, et jummal om üts - tuu om televisiuun, tõõsõ omma haro´, nigu katsajalal om mitu haarust.

Uma kirämehetüü parhilla kõgõ vahtsõmb, 2018. aastagal vällä tulnu raamat Oti Urmasõst oll` täl ka üten. Kiä tahtsõ, võidsõ hindäle ka soeta, üten autori pühändüse ja Oti Urmasõ meelüslõhnaga perämädse lehe pääl. Tahtjit oll rohkõmb ku raamatit, nii et Vahur pidi ütevaihõ viil koton käümä, et vahtsõnõ sats mano tuvva.

Pääliina Võro seldsilt sai tä kingitüses Liiso plaadi, roosipuhma häniläsega ja mi uma rahva kirotõt raamatu "Esi hindäst", mille üle tä suurõ raamadusõbrana ja raamadukogohoitja pojana ütel suurt häädmiilt tundvat.

Külälisteraamatuhe kirotõt lausõ perrä tundsõ tä hinnäst mi siän häste ja selle loodami, et näemi tedä mi siän viil, ka seldsi liikmõna.

 

Myyrsepä Kylli

https://kultuuriseltsid.ee/eksu/2018/jarelkaja-narvas-toimunud-eesti-seltside-kevadpeole/

Uma Leht Piimäkuu 6. päiv "Tal’na Võro seldsist ja timä lehekuu külälisest" (Plumanni Kaja-Riina)

http://umaleht.ee/article/talna-voro-seldsist-ja-tima-lehekuu-kulalisest/

 

Lõunaleht 13.12.2018 "Lõõtsakuning Ubina Juhan pääliina võrokõisil külän"

http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=25655&type=2

 

Uma Leht "Liisokõsõ Kornetin Kaika suveülikoolin"

http://umaleht.ee/article/liisokoso-kornetin-kaika-suvoulikoolin/

 

LõunaLeht "Lauluansambli Liiso pidi umma 20. hällüpäivä"

http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=20773&type=2

 

Lauluansambli Liiso sai  20 

19. märdikuu pääväl 2016 oll` Pirita Vaba Aja Keskusõ saal rahvast puupistü täüs.

Tallina Võru  Seldsi (TVS) folkansambi Liiso pidi umma 20. hällüpäivä.

Tuul pääväl oll` vana-jummal võrokõnõ - tekse ilosa ilma ja lasksõ ka peol kõrda minnä.

Tiidäolõvalt  om Liiso ainumas ansambli, kiä laul õnnõ võrukiilsit laulõ.

Taad võru keele rita om nii hoitu, et vahest saa mõni miildümä naanu eestikiilnegi laul „umma kiilde „ pantus (nt. Ku kallist kotost lätsi…)

Kokkotulnuilõ paksõ Liiso kõrraligu kontserdi, krõngli, küpsistõ ja kohvilavvaga.

Saali ehtmise võtsõ Ristikivi Siiri hindä pääle ja tuu nägi kenä vällä.

Esinemiskava kokkopandja, ka rahvalaulõ  iistlaulja oll` Nopri Tea (Liiso juht ja oppaja) esi`. Kiä pallo tege, tuu pallo jõud!

Ku rahvalaulu`laultu, tulliva mii` hüä` sõbra`Raabiku tandsutütrigu Põllu Õnnela juhtmisõl püüne pääle 2 tandsuga. Liiso puhas tuul aol hellü valgõ klavõri takan.

Sis tull `jälki Liiso kõrd 5 lauluga „Mälestüisi valsitaktin“, mis lõppi Raabiku tandsuga „Ma es`  kuulõ , ma` es näe, midä Liiso lauluga tugõsi.

Tuupääle läts Liiso vahtsõt „sinilinnu“ vormi sälgä  ajama ja kübärit päähä passma.

Püüne pääl olli` tuul aol Pakleri Sirje, Berendseni-Koržetsi Kersti sõnalidse  osaga ja Raabiku tandsja.

Pääle tuud sai Nopri Tea sõnna ja nakas liisokõisi  lava takast ütekaupa vällä hõikama järjekõrran, kui kiäki ansamblihe tulnu`oll`. Ku ka perämädse´ tulija` olli  rivvi  saanu´ , läts  „Liiso hällüpäävälaul“ vallalõ:

 

(Karàtsura viisil), sõna´ märgütänü  Müürsepä Külli

 

1.Tulkõ kokko külälidse, külälidse, külälidse

Liiso hällüpäävälidse, -päävälidse, -päävälidse

Tahami teil`luku laulda, luku laulda , luku laulda

Tahami teil`luku laulda, Liiso elost kõnõlda

 

2.Liisol aastit saa katskümmend, saa katskümmend, saa katskümmend,

Taa om väega illos nummõr, illos nummõr, illos nummõr,

Minka pitu pidädä ja sõpru kokko hõigada,

Minka pitu pidädä  ja sõpru kokko hõigada

 

3.Liisokõsõ noorõkõsõ, noorõkõsõ, noorõkõsõ

Pruudiieän neiokõsõ, neiokõsõ, neiokõsõ,

Säräsilmse piigakõsõ, piigakõsõ, piigakõsõ,

Naarumaia naasõsõsõ,  hoitva kokko egäl puul

 

4.Liiso pall´o  ringi käünü, ringi käünü, ringi käünü ,

 Prantsusmaad ja Krimmi nännü, Krimmi nännü, Krimmi nännü,

Võrokiilsit laulõ laulnu, laulõ laulnu, laulõ laulnu,

Vahel juhtus kah, et võlssi, a üttemuudu alati

 

5.„Sopraanosid“ meil kokko neli –Viivi, Eha, Siiri, Külli

Korgit nuutõ püüdvä nii, et vahel varbil saisvagi.

Andõka mi aldikõsõ Tiiu, Silvi, Karin, Aime

Uma kõva helüga, „sopraanosid“ nä tugõva

 

6.Liiso oppajas ja juhis, kõrda hoitvas kõvas juhis,

Helühargi hoidijas ja taktikepi viipajas,

Esinaases seldsilegi, seldsilegi, seldsilegi.

Esinaases seldsilegi, Nopri Tea om sündünü.

 

7.Liisot mõist  tä uhjõn hoita, uhjõn hoita, uhjõn hoita

Võru Seldsi vankrit vitä, vankrit vitä, vankrit vitä

Ütte hoitõn selts om kimmäs, selts om kimmäs, selts om kimmäs,

Ütte hoitõn selts om kimmäs, eläs pall`o aastit viil.

 

Nii sai kõigilõ selges, kes om kes ja mis om Liiso.

Kuna Liiso om hüä meelenpidämisega tütrik, kutsõ tä püünele ka innempide timä rivin olnu`laulja` ja juhi. Nuu` saiva kingis Liiso pildiga suurõ šokolaadi, et mälestüs  makus olõs.

Ütitsõlt laulti „Istsõ ma maailma veerekõsõ pääle“.

 

Pääle tuu alas õnnitluisi- kingituisi vastavõtminõ.

Liiso sai kingis nimelidse orelivile  ja tä nimi kirutadas Jaani kerigu  kivitahvlilõ oreli kõrval.

Inneskine laulja Helbe kinkse egäle liisokõsõlõ  verevä heegeldet süäme. Võru Insituut saatsõ raamatit.Võru liinapää Allasõ Anti ja sotsiaalkeskusõ inemiisilt ja ka Raabikult   oll`pallo provianti. Näüteringi  Tungõl rahva puult  tull Valgu Jaanis võrukeelidse Kalevipojaga.

Kersti lugi ette terütüse`Võru  maavanõmbalt Kõivu Andreselt, Nopri talu peremehelt Niilo Tiidult. Padari Ivari saatsõ sõnumi vabandusõga, et näil lätt valitsusõ kokkopandmisõga hilisüüni. Mare Litnevska Ukraina Eesti Seldsist kirut nii:“Kallid Liisod!Õnnitlen teid, kes te olete teismeliste–ea edukalt läbinud ja võite nüüd nautida kaunist noorust! Edu teile, särtsu ja tarmukust, ilusaid laule ja toredaid kohtumisi aate-kaaslastega järgmiseks kahekümneks aastaks!“

 

Tuupääle tull`Liisolt lõpulaul, mis om saanu´ peris TVS-i hümnis – „Mu latsõpõlvõ Võrumaa“ . Laulu autor Kõivu Inda oll`esi saalin üten laulman.

Ku terve saalitäüs rahvast tuu laulu aigu pistü saisõ ja üten laulsõ, oll` küll tunnõ, et laul või tõtõstõ olla sillas maa ja taiva vaihõl.

 

Müürsepä Külli

Liiso „sopraano“

 

28. november 2016