Hüä`põlisvõrukõsõ, välisvõrukõsõ ja võrukõisi sõbra`!

Mi olõmi Tallinast ja mi …….toetami tävvega nii võru keele, ku meele, ku  Võrumaa alalhoitmist.

Tuu mõtõ om mi Tallina Võru Seldsi põhikirängi seen.

Kõik mi tegemise´ Tallinan tuginõsõ noilõ sõnnulõ.

Seldsi tüükiil om võru kiil. Tiätritrupp Tungõl tege võrukeelitsit näütemängõ, parhillaki om mängukavan Kauksi Ülle tükk „Kolm hinnapakmist“. Ansambli Liiso repertuaar om puhtalt võrukeelinõ. Võru keele kirändüsligun kohvitarõn arotami kõkkõ kah õnnõ uman imäkeelen. Näpotüü tsõõr Nopõnäpo tegelese Võrumaa mustritõga.

Olõmi iholt ja hengelt võrukõsõ, tuu om mi sisemine olõmus.

Mi seldsi ammudsõ liikmõ Mahta-Miljana Proosi sõnnuga ülden:“Las olla tõõsõ tõistõga,

ma olõ sukka, Võrumaa. Siin mina sündü, kasusi ja opsõ kõnõlõmagi….“

Siinkotsil tulõ miilde lugu kooliaost, ku minnu panti nukka koolin võru keele kõnõlõmise peräst.

Säälsaman nukan oll saina pääl suur Lenini pilt ja ma mõtli uma latsõ-aruga, et ei tiiä külh, mis pahandusõga tuu „suur ja üllas Lenin“(nigu meile oll opat) nakkama  om saanu`….

A keele manu tagasi ja Mahta Miljana sõnnuga edesi :

“Oll aig, ku häbeneti viil, mi armast, kallist võru kiilt,

tääd peeti halvas murrakus, et om ku keele moonutus.

Ei olõ halvõmb sukugi,

om tõisist keelist parembki,

ka eesti kiil saa arvo tuust

 ja lainas sõnnugi mi suust.“

Ku ma ei essü, sis om Ilvese Aapo puult vällä hõigat üts mullõ väega meeleperäne lõugahus: „Kiildke vai är, a ma õks kõnõlõ!“

Lõpõtusõs tenosõna` kongressi kõrraldajatõlõ ja tõisilõ põlisvõrukõisilõ. Teno teile om Võrumaa joba mõnda aigu pidevält meediapildin ja tuu om mõotanu ka mi seldsi liikmide arvu kasvu.

Kukki olõmi tõõsõn Eesti otsan, hoiami umma kallist Võrumaad helläste süämen.

Mi juurõ`olõ-õi parketil!    

Müürsepä Külli

20.04.2023  

Tallina Võru Seldsi aoluun olõ-õi innembide viil säänest asja sündünü, et suurkogolõ saami 2 külälist kõrraga.

Tavalidselt om üte saamisõgagi tegemist- hüä` ja tuntu inemise`, kedä nätä-kullõlda tahtnu omma väega hõivat. Nii oll ka mii ammudsõ unistusõga Sarapi Tõnist mi rahva ette tuvva.

Tiidäolõvalt om tä telesaatidõ vidäja, om kuurõ juhatanu ja ka saatõn „Ma näe su hellü“ üles astnu. Võimsa lauluhelüga nuur 21 aastanõ miis.

Tõnis pidi meile jo eelmidsel suurkogol (4.12.22) rõõmu tegemä uma tulõkiga - a tüüle panti tä, välänpuul graafikut.

Hädääabi variandina saimi sis Laatre Priidu, pilli-, laulu-ja riigiammõdi mehe nõuhtõ, et tä meile lõõdsaga küllä tulnu.

Sarapi Tõnisõlõ aga sai üldüs, et pruuvgu sis järgmine kõrd (5.03.23) tulla. Kuna täl käe`jala` tüüd-tegemist täüs, jäi vastus meile saatmalda ja arvssimi, et ega Tõnis vast iks ei saa.

Naksimi tõist esinejät otsma…

Plumanni Kaja-Riina trehväs Poska majan kokko Tallinna Tiinaga ja kutsõ tä võru keele kirändüslikku kohvitarrõ Kardrioro raamadukokko. Sääl sai sis Tiinalõ ettepanek tettüs, et tulku meile suurkogon hindäst kõnõlõma.

Tallinna Tiina om peri Räpinäst ja kaemalda tuu pääle, et joba 1966.aastast om tä külh Tallinan  ja olõ-õi siin võru keelen kõnõlda saanu, om täl  kiil tävveste häste meelen.

Tiina kõnõl hindäst ja ummist raamatist.

Timä kirutõt raamadu omma säändse:

- Tallinna pargid, Parks of Tallinn, 2007, fotod Ann Tenno

- Räpina aiad ja pargid, Räpina Gardens and Parks, Gärten und Parks in Räpina 2011. 

- Tallinna pargid ja haljasalad, 2021 , 700lk.

Perämäne näist  sai ka Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia - kuldmuna, mis anti 2022.a.

Tiinast sai ka mi seldsi liigõ-tuust om perädü hüä miil.

Uutmalda, a tõõsõst külest ammuoodõt küläline Sarapi Tõnis tull nigu välk selges taivast!

Tedä mi keskel nätä oll suur rõõm. Tä tekse ka lühku ülekaemise umast elust ja tegemiisist.

Sis nakas laulma….

Oll tunnõ nigu istussi “Salalaulu” saatõn ja tuu süämest tulnu võimas lauluhelü tõi inämbüsele kullõjist pisara silmänukka. Kõik naase tundsõva, et Tõnis laul õkva tälle taad laulu…”jah, ilma naisteta on kurb maailm….”

Ku tä järgmidsenä Mister X-i  aaria mi kõrvu tõi, sis silmi kinni pandõn oll kuulda`, et Otsa Georg esi laul!

Kestvä kiidüavaldusõ es lõpõ kohvilavvangi! Kõik olli Tõnisõ ümbre tsõõrin.

Nii üts ku tõõnõ seldsi liigõ käve küsümän, et kas mi tihtsämbält es võinu kokko saia?

Muiduki võimi- meil jo pitev põhitüü käü tsõõrõn-Nopõnäpo, Tungõl, Liiso, võru keele kirändüslik kohvitarõ……

Keelekohvikut vidä Orioni Jana ja egä kuu 1. ja 3. neläpääväl kell 17.30 saami umma kiilt kõnõlda Kadrioru raamadukogon Koidula 12.(Sääl om ka Tammsaarõ muuseum)

Kõik omma lahkõlt oodõt!

Müürsepä Külli
7.03.23

Vaata pilte siit

Vahtsõaastakuu 14. pääväl sai rahva soovil  kõrraldõt joulupido, mis vana kallendri perrä jäigi joulukuuhtõ.

Pidopaik oll ammu tuntu, varrampa käütü, kohvik Mustamäe tiil Talleksi majan.

Juhatus võtsõ asja tõsitsõlt ja pido kõrdaminekus naati jo õkva pääle joulukuu suurkoko toimõndama. Matvere Tiit tekk nimekirä, Liini Helbe ja Müürsepä Külli naksi rahha korjama, Soka Ollõv naas kokko säädmä ütidse laulu sõnno, noid manotama ja pillimehe Aija Jaaniga läbi kõnõlõma. Mõtsalligu Eva paksõ vällä mõttõ, et võisi mõistatuisiga rahva vaimu pido aigu herksänä hoita ja naas noid kokko otsma. Müürsepä Külli pidi otsma üllätüsülesastja , Joulumehe „pehmes kõnõlõma“ ja üledse kõrraldusõ iist hää saisma.

Täpsähe kell 14 võtiva 35 pääliina võrokõist tsõõri (Võru om jo rõnga- vai tsõõriliin), kesken juhatusõ liikmõ, kiä sis lämmä glögiga klaase tsõõripiten õgäütega kokko kõlistivä ja hüvvä vahtsõt aastakka suuvsõva. Tsõõrin sai laultus ka mi hümni, Kõivu Inda „Mu latsõpõlvõ Võromaad“.

Sis lugi Plumanni Kaja-Riina ette umatettü ilosa luulõtusõ ja istuti lauda tsiaküdüst ja verivorsti süümä.

Ku keskpaik kimmäs, naksi ladva laulma. Soka Ollõv ütel laulu numbri, Aija Jaan pandsõ süntesaatori „hänna“ saina ja ütislaulõ seriaal läts käümä.

A et vaihõpääl olli üllätüsülesastja peräle jodnud, sis saivaki nä sõnna nii laulu ku pillimänguga.

Pedassaarõ Ele ja Keskpaiga Tiinamai laulõ ilo ja harmoonia pandsõ hinge kinni, nii-et mõnõl jäi süüminegi poolõlõ ja käsi kahvliga pistü. Ülesastja saadiva hinnäst eri pillega. Tiinamail oll karmoška , Ele mängse viiulit ja ukuleelet.

Säändse hingematva etteastõ pääle saa-õs Joulumiiski tulõmata jäiä ja näid kingildä jättä.

Papõrdõga valgõ habõna ja uhkõ punadsõ rüvvüga vana tull kavvõndast, Saarõmaalt, ja kõnõl Valgu Jaanisõ helüga.

Kõik, kiä loosipaki tei, sai hindäle midägi. „Üte pundi“ pakilunastust vidi Raidma Külli, kiä näüdäs ette, määndsit vigurit tulõ tetä, et energia ihon liikma saia. Tõõsõ tei hoolõga perrä. Energia sai nii liikma, et Aija Jaani pilli perrä läts tandsus. Pääle tuu viil ajumängus, ku Mõtsalligu Eva mõistatuisi maaha hõigas.

Üts laulumäng oll viil „Mi läämi rükä lõikama“ viie perrä, a sõnnoga „Mi umma kuuki otsimi…. “ tuuperäst, et egäle pidolidsele oll umanimeline kuuk, mis tull erälde lavva päält tõistõ siäst üles löüdä.

Löüdmisrõõm oll suur ja ku kuuk süüdü ja kohv juudu, minti hüä tujoga rõõmsahe kodotii pääle.

 Müürsepä Külli 07.02.2023

Vaata pilte siit

Timahavva 23. ja 24. süküskuu pääväl oll Obinitsan suur praasnik.

Kauksi Ülle pidi uma tsõõrigus (60) hällüpääväs maaha katõpäävädse konvõrendsi. Võro Instituut avit asja kõrralda.

Platsin olliva nii keele- ku tiatri- ja ka rahvaluulõ asjatundja`. Om jo Ülle kirotanu nii juttõ, luulõtuisi  ku tiatritükke. Tuuperäst oll ettekandjidõ hulgan Kõivupuu Marju, Kalla Urmas, Kiluski Ott, Prozese Jaak, Reimanni Nele, Kalkuna Andreas, Paaveri Ene, Oittineni Hannu (Soomõst) jpt.

Ülle esi astsõ üles uma vahtsõ, mõni päiv tagasi  sündünü luulõkogo “Vaest lätt üle“ tutvustamisõga ja näüdäs umma ainulaadsõt rõivakoko. Laulsõ kah, üten Riitsaarõ Evariga.

A mitte ütsindä Üllel, ka timä näütemängul „Kolm hinnapakmist“ oll hällüpäiv: täpsähe 10 aastakka tagasi nägi tuu Ülle sulõst ilmavalgust.

Tuu tiatritükü vei Tallina Võru Selts ttimäle hällüpääväkingis (päält muie kingitüisi).

Tiatritrupi Tungõl ja ansambli Liiso ütidse tüünä valmis saanu etendüs mängiti maaha Obinitsa küläkeskusõn riidi, 23. süküskuu päävä õdagu.

Kukki ollimi jo kuvvõndat kõrda taad tükkü mängmän, oll sjookõrdnõ ülesastminõ väega esieräline.

Saatusõ tahtõl es olõ meil üten kumbagi lavastajat ja puudus oll 2 osatäütjat. Kahru mängmises tull kogoni lainada lahkõlt mulke seltsilt Sumbergi Reinu, kiä osaga kenäste toimõ sai. Õnnõs om sõiduaig Obinitsa peris pikk, nii et saimi tii pääl bussin viil teksti harotada.

Lavastajidõ puudus olõminõ andsõ a säändse „loomingulidse vabadusõ“ tundõ, et etendüse lõpuosan oll osatäütjide suusõnaline tekst väega improvisatsiooniline ja es lää väega kokku näidendin kirja pantuga.

A kejidõ-kullõjidõ hülgan olnu kultuuriinemise mõistsõva tuud nii korgõlt hinnada, et plaksudi meid tagasi. Täütsemi viil näide erisoovi ja laulsõmi-tandsõmi viil kõrd „Eurolaulu“.

Sis kolõmi üle Seto ateljee-galllõriihte, kon kaimi är ka Kauksi Ülle vahtsõ näütemängu „Nigu nõidus“ Obinitsa Uue Teatri esitüsõn.

Iloõdagu lõpõtusõs oll katõt uhkõ pidosöögilaud ja baarist sai priilt maitsa seokandi veini- ja hansameistridõ tetängut.

Kellä 21 paiku alostimi tagasitiid  ja päält kesküüd ollimi kõik üten tükün Tallinan tagasi.