Talina Võro Selts 35
Talina Võru Selts (TVS) sai timahava 35 aastakka vanas. Pito peeti 4. lehekuu pääväl. Kokko olli tulnu uma seldsi inemise`, näide sõbra` ja ka kalli külälise mi kaugõlt kodomaalt Võrumaalt; Võro Instituudi direktri Padari Ivari, Uma Lehe päätoimõndaja Rahmani Jan, riigikogolanõ Allasõ Anti jt.
Mi vabariigi president Karisõ Alar ütel timahava Võro Instituudi 30. hällüpääväl, 21. urbõkuu pääväl niimuudu:
„Las võru kiil kõlas egäl puul, nii suidsusannan ku Kadrioro lossin“
Ja et tuu nii olnu, luudigi 8. mahlakuu pääväl 1990 Talinan võrukõisi selts.
Seldsi hällü man olli Kõo Ants, Kõiva Inda, Laanpere Helga, Reinu Alan, Lemmik-Jaak Sirk, Tonsiveri Heino jt , kellest saiva edimädse iistsaisusõ liikmõ.
Kõkkõ aoluku jõvva-õi kirja panda, a inämbüs tettüst om kirän raamadun Tallinna Võru Selts 30.
Raamadust saami teedä, et 35 aasta joosul om iistsaisusõ esimehe (vai –naase) vankrit vidänü 4 inemist: edimäne oll Kõo Ants, tõõnõ Eksta Viivi, kolmas Nopri Tea ja no` om järg Müürsepä Külli käen.
Taa om priitahtlik, missioonitundõst tettäv tasuta tüü mitte 24/7 a 25/8!
Tuuperäst taha är nimmädä mi tublisid iistsaisusõ liikmid, kellest kõõ kavvõmb om uman ammõdin püsünü Mõtsalligu Eva lobbylavva ministrinä. Aktiivnõ ja tubli om olnu` kultuuriministri Plumanni Kaja-Riina, haridust edendänu haridus- ja tiidüsministri Soka Olõv, andmõasandust kõrran hoitnu IT-ministri Matvere Tiit, paprõmajandusõ (ka rahapapridõ) iist hoolõn olnu massuministri Liini Helbe jt , kiä juhatusõn omma olnu.
Näide iistvidämisel om seldsin endidselt tekus ansambli Liiso (parhilladsõs juhis Keerma Katrin), tiaatritsõõr Tungõl Valgu Jaanisõ käe all, võru keele kirändüslik kohvitarõ Orioni Jana vidämisel ja näpotüütsõõr Nopõnäpo Ristikivi Siiri juhendamisõl.
Seldsi liikmidõ hulgan om mitu võru keele iistkõnõlõja tiitli kandjat.
Hindätiidmisõ uhkõ avvuhinna (mis vabariigi presidendiltki kittüst sai) om saanu` Orioni Jana ja terve mii seldsi rahvas.
Vanarahva tarkusõterä küsüs: „Ütle mullõ, kiä omma su sõbra` ja ma ütle Sullõ, kes olõt sa esi!“
Tuuperäst lasõmi sõbrul üldä, kes mi sis olõmi;
Rahmani Jan, Uma Lehe päätoimõndaja:
TVS-i rahvast om iks nättü Kaika SÜ-n, iks omma Liisokõsõ laulnu ja Tungõl näütemängu tennü.
Päämine om TVS-i man tuu, et nä hoitva võro kiilt. Näide jaos om selge, et võro kiil omgi tuu, miä om võrukõsõs olõmisõ man kõgõ tähtsämb ja esierälidsemb. Ka võrokeeline laul om näide jaos tähtsä.
Kuuba Rainer, pikäaignõ Võro Instituudi direktri:
Hää õks, et Talinan võrokõisil uma selts om, om vähämbält üts kotus, kon saat võro kiilt kõnõlda kimmä tiidmisõga, et kindmä pääle saava tõsõ kah võro keelest arvo.
Contra, luulõtaja, tõlkja ja kirämiis`:
TVS-lõ mõtõldõn tulõ mullõ kõõpääst Liiso, ku näide suursaadik, miilde. Nä tiidvä võrokiilsit laulõ rohkõmb ku ma esi. Ja võro kiilt kõnõlõsõ v-o parembahegi, ku tuud egapäävätselt Võromaal kuulõt, ja tuu man om õkvalt tunda`, ku uhkõ nä tuupääle ommava`, selle et nä hoitva võro kiilt alalõ keskkunnan, kos tuud egäpäävätselt ei kuulõ`.
Ütte TVS-i ilmakuulsat miist (Valgu Jaanist) näi viimäte Urvastõ küläkinon, kos tä uma viilgi kuulsambast filmist kõnõl`.
Kõivupuu Marju, rahvaluule tiidläne ja kultuuriluulanõ:
Ma või TVS-i rahva kotsilõ üldä, et nä omma ku mu kadunu mamma, kiä õks uutsõ ja küsse murõhtõdõn, et latsõkõnõ, kas sul õks tikkõ ja suula om…
Jüvä Sullõv, keeletiidrü:
„TVS om mu jaos midägi, miä om piä niisama kavva olõman olnu, ku ma esi. Tä lauluansambli Liiso om aastidõ viisi umahindä keelen laulu lõõritanu.
Ku TVS-i tõisi võru seltsega muial võrrõlda, sis ega kõvõmbat ei olõki! Nii või üüldä, et TVS iks omgi maailma kõgõ kõvõmb võru selts“
Säändse avakõnõ pääle pandsõmi piä katõtunnidsõ peo käümä!
TVS sai 35 ja tuu om aoluulinõ fakt. Niisamatõ om aoluulinõ fakt, et meil om siin Uma Pido. Sõnnul Uma Pido om ka laemb tähendus.
Täpsält 15 a tagasi Indsikurmun, aastagal 2010 astsõ sääl hulga rahva iin lavalõ legendaarnõ näütlejä Metsuri Marje.
Kuna aolugu pidi korduma, sis pallsimi Marjel üldä ka mi väikul umal pidol noidsammu sõnnu, mis tuukõrdki….
Tulinõ jutt käve süämest läbi, ku tä uma kõlava ja klaari helüga noid luulõritu ütel!
Järgmidsenä astsõva lavalõ Karin ja Olõv, duett, mis sai ristinimes KAROL (edimäne silp kummagi nimest) ja kedä saatsõ klahvpillil Jaan, kes oll` üteliisi ka tuu mõttõ härgütäjä , et sääne duett tetä. Esitivä nä 3 tutvat laulu, mis oll` hindäl võru kiilde säetü. „Sannalaul“ oll` perämäne ja tuu kütse rahva peris kuumas. Es jää rootslaisi Eurolaululõ sukugi alla!
Sis sai jälleki Metsuri Marjelt kuulda , midä mõtlõsõ „Ööbik ja Lill“, üts näist lauldõn ja tõõnõ häitsemän.
Pääle tuud laulsõ peris ööbik-Pedassaarõ Ele, kedä kitarril saatsõ tä uma poig Uko.
Järgmidsenä säädse hinnäst laval rivvi ansambli Liiso, kinkal tuttvahtsõ valgõ pluusi` sälän ja näivä vällä nigu nõglasilmäst tulnu neiokõsõ!
Ku laul “Kodokiil“ oll kõlanu , andsõmi Marjele sõnna luulõtusõga „Emalõ“, kuna Liiso laulun olliva sõna` „sjoon keelen ema hällütüs vei minno unõlõ“. Hengelidsõlt õkva täppi- 10 palli!
Pääle Liiso poolõtunnist „laulõlõmist“ pandsõ Rahmani Jan uma` kidrakeele` helisemä ja tütre Elo laulma. Inne peolõ kutsmist pallsi ma Jani, et tä umma „Kõnõtraati“ kah laulnu, a edimält ai tä sõra` vasta, üülden, et olõ-õi nuutõ ja kõik mis viil…., aga ma es jätä. Mul oll plaan pakku rahvalõ ummamuudu elämüst – üts ja tuusama laul eri muudu, kuna Liiso repertuaarin om tä läbi põimit „Haanimehe“ lauluga. Tahtsõmi ka väega teedä, kas „Kõnõtraadi“ autor vilistäs meid vällä. Es vilistä! Oll` peris häätahtlik.
Pääle tuud, ku Marje lugi viil luulõtuisi armastusõlõ ja keväjäle, tulliva kats ütist lõpulaulu:
„Ma tahassi kotun olla“ ja „Mu latsõpõlvõ Võrumaa“. Tuu kõgõ viimäne om mi seldsi hümnis saanu. Suurt rõõmu tekse tõsiasi, et autor, Kõiva Inda oll esi kah peolõ tulnu ja laulsõ üten.
Kukki laulti ka „Ma tahassi koton olla“, es plaani viil kiäki tuu laulu perrä tetä.
Sõnna saiva külälise kinke ja lilli üleandmisõs.
Kaeti üle näpotüünäütüse välläpanõk ja sis istuti ütitselt pikä lavva taadõ nigu ütele perele passis.
Mitu päivä oll viil rõõmsamiilsid tenokõnõsid kõnõtraati piten.
Kõgõ inämb tekse meele hääs, ku üüldi, et tervüski olõvat parembas lännü.
Pilte peost teksevä Matvere Tiit, Rahmani Jan ja Aarsalu Eha.
Võro kiilt või kõnõlda ka Kadrioro lossin…
…..nii ütel mi president Karisõ Alari Võro Instituudi 30. hällüpäävä pidol timahava 21. urbõkuu pääväl.
Säändse jutu pääle tull vesi silmänukka, kuna esi olõ umal aol võro keele kõnõlõmisõ peräst koolin nukan saisnu.
Sõnavõtjit sääl pidol oll mitmit. Instituudi parhillanõ direktri Padari Ivari nimmäs uman terütüskõnõn, et puul Instituudi eloaost (ehk 15 aastakka) omma juhiuhja olnu Kuuba Rainõri käen. Ülejäänü aig om mitmõ juhi vaihõl jagonu. Üts noist kunagidsist direktrist Kama Kaido kõnõl Võro liikmisõ ja Võro Instituudi aoluust. Tiidüsmiis Pajusalu Karl kai uman etteastõn Võro Instituuti ku soomõ-ugri kiili uurmiskeskust. Kalla Urmas selet Võromaa jutussõraamatist. Otsa Mirjami teemas olli muuseumi`, mis om üts osa Võro Instituudist. Jüvä Sullõv sai sõnna võro keele uurmisõ ja arõndamisõ teemal, Saarõ Evar nimeuurmisõ teemal. Perämädses etteastõs tull kõnõpulti Fasteri Mariko jutuga võro keele ja kultuuri oppusõst latsiaian ja koolin.
Päivä vidi´ tubli` noorõ`, rahvarõivin neio` Raju Eliisabet ja Saarõ Hipp, hüä võro kiil suun.
Ku nä olli söögivaihõ vällä kuulutanu, läts kõvas Savvusanna lavvamängus. Tuu vagivahtsõnõ ja mitmõ inemise (Piiri Helen, Laanõ Triinu; Margna Epp jt) puult vällä mõtõldu ja kujundõt põnnõv mäng oll ka raamatidõ müügilavval välän.
Mi TVS-i kolmõliikmõlinõ esindüs (Mõtsalliku Eva, Müürsepä Külli ja Orioni Jana) ollimi kah nõnnapiten lavvamängu man, a vaihõaig sai inne otsa, ku meil mäng selges. Tull kodo üten osta ja edesi uuri, kuna säänest mängu olõ-õi terven ilman. Varsti pidi ammõtligult puuti müüki kah tulõma.
Ku kõik sõnavõtu läbi olli, tull kingitüisi kätteandmisõ aig. Eva oll tennü Rõugõ rahvarõiva mustriga kandõkoti, kohe sisse pandsõmi uma raamadu TVS 30 ja rahvatandsjidõ pildiga kompvekikarbi. Häitsvä potiroosi sai Jana hindä kätte üleandmisõs.
Ollimi kolmõkõistõ, selle paistu paslik olõvat alosta lauluga „Mi kolmõkõistõ tulõmi Talna liina päält, mi tervüst teile soovimi ja kõkkõ-kõkkõ hääd“. Rahvas lei tuu pääle kässi kokko.
Sis sai tettüs väiku kaehus aolukku, kuis urbõkuu 14. pääväl 1995. aastagal näkse ilmavalgust Võro Instituut, a viis aastakka varrampa, 1990. a mahlakuu 8. pääväl, Tallina Võro Selts. Miä tuu tähendäs?
Tuu tähendäs, et Võro Instituut om väikuveli, a TVS om vanõmb sõsar. Miä tuu tähendäs? Tuu tähendäs, et mi olõmi üts pere. Miä tuu tähendäs? Tuu tähendäs, et mi piät kokko hoitma ja ütstõist tugõma, selle et iismärk om meil üts - et esämaa ja imäkiil kavvas-kavvas jäänü viil.
30.03.2025
Müürsepä Külli
Võru keele nätäl 2024 läts üle võru keele kuus
Om ammuteedä asi , et novvembrit nimmätäs ka märdi- ja kadrikuus, hallakuus, külmäkuus, miihikuus, kosjakuus. Om teedä tuugi, et novvembri edimäne täüsnätäl om võru keele nätäl.
Tuuperäst oll Talinangi tavaperätsest inämp kuulda` võru kiilt.
Talina Võru Seldsi inemiisi ülesastmisõ keelenädäläl olli säändse:
-iispäävä, 4.novvembril hõigas Pedassaarõ Ele ETV Aktuaalsõ Kaamõra Ilmateedüst ka uman imäkeelen
-tõõsõpäävä, 5.nov. oll mii seldsi kultuuriministri Plumanni Kaja-Riina Poska uulitsa VENÜ majan võrukeelidse luulõtusõ etteastõga
-kolmapääväl lugi Müürsepä Külli Haabersti Pääväkeskusõn eestläisilõ ette „Uma Lehte“
-pühäpäävä, 10.nov. tekse tiätritrupp Tungõl etteastõ „Kreutzwaldi tii Kalõvipujani“ Sakala 14 kultuuriseltse majan.
-neläpäävä 21.nov.oll tavaperäne võru keele kohvitarõ Kadrioro raamadukogon, midä vidi Orioni Jana
Lätsimi uma võru keele ja kultuuri kitmisõga nii huugu, et teimi Liisoga viil 27.novvembrilgi üte kõva kontserdi Õismäel, kon saal oll puupistü rahvast täüs.
Tuust perämädsest etteastõst andsõ kullõjidõ poolõlt ülekaehusõ Einasto Rein, tuntu paevana ja emeriitprohvessor, kes tekse ka pilte.
Rein uma kaasa Maiega(Koldits) pandsõva kokko järgmidse luu:
Liiso vaimustusõst, kui nä Õismäel laulsõva
Tuu oll 27.11. 2024
Üte kullõjana Õismäe Pääväkeskusõn 27.novvembril olnu` kontserdil saalitävve rahva siäh taha jaka tiika umma vaimustust. Seo väega elämusrikas kontsõrt oll võro keelele pühendet.
Är sai märgitüs ka hingi aig lauluga „Sa süämen no´panõ”.
Sõs kõnõl kava juht Müürsepä Külli võrokõisi seldsi tegemiisist ja ansamblist Liiso, kes om 28 aastakka kuun käünü ja edimädse laulja om jo noorõmbidõga vaihtunu.
Süäme tekk lämmäs kullõldõn võro kiilde säetü laulmist. (Külli esi om na võro kiilde pandnu) Inämbüsele lauljist om viil kõrvun vanaimäde kõnõhelü. Rahvarõiva` andsõva uma osa pidulidsõ meeleolu saamisõss ja kõik kava oll Küllil, kiä tutvust laulõ ette ja tõlksõ nä rahvalõ eesti kiilde, ütitse torrõ luguloo sisse põimit. Tä tekse selgess, kiä om sõna` ja viisi tennü ja andsõ rohkõt tiidüst as`ast ja tuust aost. Seo andsõ lauljilõ hüvvä vunki ja kullõjilõ tiidüst, kuimuudu kõrvu teritä.
Nii saiva` kik laulu` armsahe ette kantus. Oll` kinä nätä, et mii seldsi president, jõvvulinõ iistvidäjä ja takast toukaja, vaimnõ imä Külli esi ka laulsõ. Oll` nätä, et juhi ruul om kimmäle timä käen, hoitsõ tempot ja Liisokõisi kombõkat üllenpidämist.
Naase` olliva üte kivve vidävä Haani mehe- Soka Ollõvi- ka üten võtnu. Tä laulsõ väega kenäste ja murumüts oll pään. Ummamuudu nä üts-tõõsõ ala ütlivä üts üten, tõõnõ tõõsõn viisin, kokko tull kui hõikmine mõtsaveeren. Saalitäüs inemiisi ilostõ kullõman. Nuu`, kiä saalin kullõlsivä, aina plaksutivä, kõik olliva vaimustusõn. Meelemõnuga oll` ette kantu ansambli nimilaul „Keträ, Liiso!” Näimi lauljidõ perrä, kuis edimält kik kondi olliva Liisol haigõ, es taha kedrädä inne ku esä lubasi Tarto liinast tuvva noorõ mehe - vot siis naksiva lauljide jala` tandsma, es ole inämb haigõ.
Üte marsilaulu manu haardsõ ansambli oppaja Katrin trummi ning klaveri manu hüpäs üts tanuga laulja Maie. Hüvä huug oll sehen ja saali rahval nägo naarul.
Sõs muidoki sai kuulda` armsit Võrumaa kittüse laulõ, Kirberi Koidu „Sa olõt illos, Võromaa”, Viivi Eksta võro kiilde pantu „Võhandu kaldal” ning kats kõrda sai laultus Kõiva Inda „Mu latsõpõlvõ Võrumaad”, mis om üts väegade illos laul ja võrokeste hümnis saanu.
Es päse ka publik laulmalda. Meile jagati katõ laulu sõna` ja tetti üts ütislaulminõ: Liiso` võru- , rahvas eesti keelen. Egä-üits laulsõ umma-muudu, a kokko tull` nii, nigu olõss üts - süäme olliva üten!
Säändsit laulmiisi piäs sakõstõ kullõlda saama. Võro kiil om tõtõstõ tõõnõ kiräkiil Eestin ja Võru om tõõnõ pääliin. Küll om hää, et juurõ omma Liivi mullan.
Heng läts nii härdäs, et vesi oll` silmin.
Tugõvat tervüst ja pikka ikä seldsilõ, ti ajati õigõt asja!
Ta jutu om kokko kirotanu päältkullõja paemiis Einasto Rein üten Liisode rivin saisnu Kolditsi Maiega
Tiidäandminõ!
4-10. märdikuul e novvembril om võro keele nätäl. Tuuperäst tege tiatritrupp Tungõl pühäpääva, 10.11.2024 kell 14.00 Sakala 14 saalin tollõ maja rahvalõ näide soovil etendüse „Kreutzwaldi tii Kalõvipojani", mille om kokko säädnü Valgu Jaanis üten kunstmõistusõga.
Kaema tulla võiva tõõsõ kah.
Sisse päses taskuperädse annõtusõga tiatritrupilõ.