Oll` hüä olla ummi siän!
Säändse mõttõ kirot Kersna Vahur Talina Võro Seldsi külälisteraamatuhe rehekuu 6. pääväl, ku käve meile umast elost ja tegemiisist kõnõlõman.
Tuud väega esiqerälist telemiist, raadiohellü, aokiränikku ja kiränikku, spordi- ja rännomiist sai joba pikält külälidses mõtõldu ja kutsutu, a nüüd viil sai asi teos. Küläline esi ütel, suunukk ülespoolõ, et mitmõhärärattidõga veeti peräle..... Tuust huulmalda es olõ määnestki vastansaisu kõnõlõja ja saali vaihõl. Joba edimädse lausõga oll ütehüs luudu.
Arvada om inämbüsel tiidä, et tä om Antsla miis. Tuuperäst olliva mi seldsi inemise, kiä olli tä oppajast esä käe all oppust saanu, esierälidselt herevällä, ku nä tuud Vahurilõ edesi anniva.
Küsümise pääle, et määndse nipiga läts täl kõrda ainukõsõ reportrina kõnõlda Voitkadõga, läts Vahur väega herksäs ja kõnõl, kuis tuu lugu sai kuldsõtõ tähtiga tä reportritüü raamatuhe kirotõt. Märksõnas om uskminõ. Tuusama tundminõ oll` ka saalin, ku tä mi iin kõnõl, tõõmeeli ja uskmisõga. Tuunsaman võtmõn oll` ka vastus küsümisele, et kuimuudu tä jõud mitut jumalat nii suurõlt kullõlda? Vastus oll`, et jummal om üts - tuu om televisiuun, tõõsõ omma haro´, nigu katsajalal om mitu haarust.
Uma kirämehetüü parhilla kõgõ vahtsõmb, 2018. aastagal vällä tulnu raamat Oti Urmasõst oll` täl ka üten. Kiä tahtsõ, võidsõ hindäle ka soeta, üten autori pühändüse ja Oti Urmasõ meelüslõhnaga perämädse lehe pääl. Tahtjit oll rohkõmb ku raamatit, nii et Vahur pidi ütevaihõ viil koton käümä, et vahtsõnõ sats mano tuvva.
Pääliina Võro seldsilt sai tä kingitüses Liiso plaadi, roosipuhma häniläsega ja mi uma rahva kirotõt raamatu "Esi hindäst", mille üle tä suurõ raamadusõbrana ja raamadukogohoitja pojana ütel suurt häädmiilt tundvat.
Külälisteraamatuhe kirotõt lausõ perrä tundsõ tä hinnäst mi siän häste ja selle loodami, et näemi tedä mi siän viil, ka seldsi liikmõna.
Myyrsepä Kylli