Tiidmise perrä om edimäne kõrd, ku Kadrioro Kunstimuusõumin saat näütüse aigu kullõlda võrokeelist helügiidi. Lõuna-Eesti maalikunstnigõ näütüst „Talomuro ilmaruum“ kaema minnen võit julgõhe küssü võrokeelist giidi hindäle kõrva sisse kõnõlõma.
Näitüsel omma välän pia viiekümne kunstnigu tüü`, näide siän Karl Pärsimägi, Konstantin Süvalo, Jaan Vahtra, Eduard Rüga, Villem Ormisson, Jaan Koort, Peet Aren, Konrad Mägi, Ants Murakin, Roman Nyman, Andrus Johani ja Eduard Wiiralt. Esierälidselt tuu näütüs vällä Eduard Timbermanni, kelle maali` omma senimaani jäänü veidü varjo.
Välläpanõk oll väega huvitav, pallo erisugumaidsi töid ja kunstnikkõ, kinkal om köüdüs Lõunõ-Eestiga.
Kuiki näutüs om üleväl joba mineväaasta rehekuust, jõudsõ teedüs mii rahvani timahavva läbi Orioni Jana võro keele kohvitarõ. Päält tuu andsõ Kõivupuu Marju teedä, et Tootseni Jaanil om plaanin tetä timäga näütüsel võrokeelinõ üü-ülikooli lindistus. Nii saigi mii seldsi rahvalõ teedä antus, kuis kats kärbläst kõrraga kätte saia. Mii rahva kittüses tulõ üteldä, et inämbüs üü-ülikooli kullõjist olliki seldsi liikme` nii ku ka loengupidäjä esi.
Marju kõnõl, kuis Eesti kunstnikkõ edimäne rühmitüs kasvigi vällä Lõunõ-Eestist, vanaperälidsest ja esimuudu maanulgast. Ta kõnõl Võromaa inemiisi ummamuudu kuraasist, lämmüsest, siirusõst, hüäst süämest, nutist, a ka kotusõvaimust, midä om tuudaigo tettü pilte seest löüdä.
Kotusõvaim om üts sääne esimuudu elläi, kiä näütäs elo käüki kotusõn, a mitte aon. Võromaa kotusõvaim om tüsse nigu tuu kandi maagi. Tä om miikka, võrokõisiga, kõik aig üten. Nigu ka tahtminõ astu pallil jalol kodomuro pääl, ku nõnna tulõ upinhaina, morohaina ja tiilehe nuhe. Mõtsvabõrnanuhe, maisipõllunuhe, suidsusannanuhe, a kõrvun om hobõsõ hirnahtus ja lumõ krogisõmise helü saapa all. Marju andsõ sõnnoga edesi nii hüä pildi, et silmi ette tullegi väikukõnõ Marju, punadsõ tottmütsü ja pruuni kanaga... ja tä Sigulda kepiga kangõ mamma, kelle muudu tä olla tahtsõ.
Mammas om tä saanu. Üten oll täl poig Kaarli Teppo lõõdsaga, kiä lask jutu vaihõlõ pillil kõnõlda.
Pillimeistri Teppo August (1875-1957) nakas pille meisterdama inämb-vähämb tuulsamal aol (1920-1938), ku parhilladsõ näütüse kunstnigu ummi töidki. Tuu oll aig, ku võro kiil oll korgõn avvu seen ja ku Adsoni Arturi võrokeelidse` luulõtusõ ilma tei.
Adsoni luulõtusõ omma olõman. Mii, võrokõisi päämine tsiht piäs olõma, et imäkiil ei kaos.
Olõ sa põlinõ vai vahtsõnõ võrokõnõ, katõ vai üte jalaga maa külen - hoia umma kotusõvaimu, mis om sukka kõik aig üten, sis ei kao ka kiil, kooni elämi!
Müürsepä Külli
08.03.2022