Talomuro ilmaruum kest pääliina
Tiidmise perrä om edimäne kõrd, ku Kadrioro Kunstimuusõumin saat näütüse aigu kullõlda võrokeelist helügiidi. Lõuna-Eesti maalikunstnigõ näütüst „Talomuro ilmaruum“ kaema minnen võit julgõhe küssü võrokeelist giidi hindäle kõrva sisse kõnõlõma.
Näitüsel omma välän pia viiekümne kunstnigu tüü`, näide siän Karl Pärsimägi, Konstantin Süvalo, Jaan Vahtra, Eduard Rüga, Villem Ormisson, Jaan Koort, Peet Aren, Konrad Mägi, Ants Murakin, Roman Nyman, Andrus Johani ja Eduard Wiiralt. Esierälidselt tuu näütüs vällä Eduard Timbermanni, kelle maali` omma senimaani jäänü veidü varjo.
Välläpanõk oll väega huvitav, pallo erisugumaidsi töid ja kunstnikkõ, kinkal om köüdüs Lõunõ-Eestiga.
Kuiki näutüs om üleväl joba mineväaasta rehekuust, jõudsõ teedüs mii rahvani timahavva läbi Orioni Jana võro keele kohvitarõ. Päält tuu andsõ Kõivupuu Marju teedä, et Tootseni Jaanil om plaanin tetä timäga näütüsel võrokeelinõ üü-ülikooli lindistus. Nii saigi mii seldsi rahvalõ teedä antus, kuis kats kärbläst kõrraga kätte saia. Mii rahva kittüses tulõ üteldä, et inämbüs üü-ülikooli kullõjist olliki seldsi liikme` nii ku ka loengupidäjä esi.
Marju kõnõl, kuis Eesti kunstnikkõ edimäne rühmitüs kasvigi vällä Lõunõ-Eestist, vanaperälidsest ja esimuudu maanulgast. Ta kõnõl Võromaa inemiisi ummamuudu kuraasist, lämmüsest, siirusõst, hüäst süämest, nutist, a ka kotusõvaimust, midä om tuudaigo tettü pilte seest löüdä.
Kotusõvaim om üts sääne esimuudu elläi, kiä näütäs elo käüki kotusõn, a mitte aon. Võromaa kotusõvaim om tüsse nigu tuu kandi maagi. Tä om miikka, võrokõisiga, kõik aig üten. Nigu ka tahtminõ astu pallil jalol kodomuro pääl, ku nõnna tulõ upinhaina, morohaina ja tiilehe nuhe. Mõtsvabõrnanuhe, maisipõllunuhe, suidsusannanuhe, a kõrvun om hobõsõ hirnahtus ja lumõ krogisõmise helü saapa all. Marju andsõ sõnnoga edesi nii hüä pildi, et silmi ette tullegi väikukõnõ Marju, punadsõ tottmütsü ja pruuni kanaga... ja tä Sigulda kepiga kangõ mamma, kelle muudu tä olla tahtsõ.
Mammas om tä saanu. Üten oll täl poig Kaarli Teppo lõõdsaga, kiä lask jutu vaihõlõ pillil kõnõlda.
Pillimeistri Teppo August (1875-1957) nakas pille meisterdama inämb-vähämb tuulsamal aol (1920-1938), ku parhilladsõ näütüse kunstnigu ummi töidki. Tuu oll aig, ku võro kiil oll korgõn avvu seen ja ku Adsoni Arturi võrokeelidse` luulõtusõ ilma tei.
Adsoni luulõtusõ omma olõman. Mii, võrokõisi päämine tsiht piäs olõma, et imäkiil ei kaos.
Olõ sa põlinõ vai vahtsõnõ võrokõnõ, katõ vai üte jalaga maa külen - hoia umma kotusõvaimu, mis om sukka kõik aig üten, sis ei kao ka kiil, kooni elämi!
Müürsepä Külli
08.03.2022
Uma liin, uma kiil
Taa projekti mõtõl vällä Ulvi Mustmaa Võro Tez-tuurist. Mineväl aastakul jõudsõ ma jo tetä mõnõ Võro liina giidituuri ja timahavva oll jo egalütel mõni teemagi üles võetu. Kogonõmine oll ega hummogu kell 11 Võro infopunkti man ja sis läts vallalõ. Ma tei 26.06; 09.07; 18.08; ja 20.08. Võrokiilsil tegijil oll sääne neoonikarva kuht pääl nigu tan pildi pääl nätä, a kellä 15.00 aigu oll puulpäävä ja pühäpäävä eestikiilse tuuri , sis oll verevät värmi kuht giidil säläm. Mullõ trehväs ütskõrd punt saarlaisi kullõma ja sis ma võti võro keele oppamise käsile. Ma mõista saarõ murrõt kah ja sis sai pallo nalja. Üts mu etteastõ teema oll latsõpõlv Hanikasõn ja kooliaig Võrosuu koolin. Taasesisaismispääväl kõnõli vapritõst võrokõisist, kiä kolonn nr.1 teivä. Tuul pääväl oll uss kinni (kost kõllast kuhti sai), a rahvast oll pallo ja minno es olõski üles löütü, ku ma uma kõva koolitõt helüga es olõs võro keelen kutsnu rahvast tuurilõ. Vahest om ka vihma sadanu, sis ma olõ viinü rahva uma kunstitarrõ ja andnu võrokiilset käsitüüoppust ja opanu ka tuud, kuis saa ilma pintslidä maali valmis tetä. Hindätettü pildi sai sis egaüts hindäle. Mul om nutikan Liiso laulõ ja vahel saa rahva Võromaa, võromaaga käümä tõmmada. Timahavva tull üts naane küsümä, et kas ta uma juubelis võis minno pallõlda ummilõ küläliisile esinemä ja Võro liinast kõnõlõma. Covidi peräst nigunii Soomõ ja Vinne turistõ ei tulõq, sis oll rõõm tetä vabatahtlikult massulda näid võrokiilsit liinatuure. Olõ vahel tõisi tuuritajit käünü kah kullõman ja nöpsist kinni võtnu palvõga meile Talna võrokõiisilõ umma luku kõnõlõma. Kats põnõvat inemist saigi är moositu. (Üts om inglimuuseumi pidäjä Vinni Eve ja tõõnõ om Tobrelutsu Peep kiä eläs Viljandih.
Rahvas om taa projektiga häste üten tulnu ja mineväl aastakul kõrrald Võro liinapää ütenlüüjitele vastavõtu ja kinkse kõigilõ uhkõ VÕRO lämmä kuhti. Esi tekk Anti Allas kah üte võrokiilse tuuri. Mullõ miildüs ta uma liin ja uma kiil. Tan om taa ao ja kotusõ võlu ja tuuperäst minno kisk iks kõisõma aig sinnä juurilõ.
Kaja- Riina Plumann
Minka omma pääliina võrokõsõ nakkama saanu?
Võrokeeline jututarõ ja Plumanni Kaja-Riina näutus Kadrioro raamadukogon
Vahtsõaastakuu perämädsel neläpääväl (30.01.2020) oll` jälki võrokeeline jututarõ Kadrioro raamadukogon. Tubli nuur võrokõnõ (TVS-i liigõ) Orioni Jana, kiä sääl tüütäs, om käümä saanu üle neläpääviti üte ummamuudu keelekohvigu.
Joba peris mitmõndat kõrda kogonõs Talina Võro Seldsi rahvas ja ka muid inemiisi, kiä võro keelest luku pidävä, võro kiilt kõnõlõma Tammsaarõ muuseumi katusõ ala, kon ka tuu raamadukogo om. Janal om asi alati ettevalmistõt: kõrd tege viktoriini, kõrd om pääteemas määnegi võrokeelinõ raamat, kõrd om Häniläne kohal, kõrd vahtsõmba uudissõ "kodomaalt"... Ka draamatiatri võrukeelist tükkü "Põud ja vihm" olõmi läbi "haksõldanu". Egä kõrd saa kiäki midägi vahtsõt teedä lobilavva uudissist. Om nalla ja naaru, om ka tõsist juttu. Hüä õhkkund tege meele rõõmsas.
Seokõrdnõ kokkosaaminõ oll` tsipa piduligumb. TVS-i juhatusõ liigõ Plumanni Kaja-Riina säädse üles uma maali-,näpo- ja kirätüü näütüst. Ammõtlik avaminõ om puulpäävä, 01.02.2020 kell 14.00, a mii saimi tutvusõ poolõst varrampa nätä. Tasus iks võrokõnõ olla! Ja olku suurõ saladusõ kattõ all viil üteldü, et õkva avamisõ pääväl om Kaja-Riinal ka sündümise päiv. Nii-et egäüts, kiä tulõ näütüst kaema, või tälle ka hällüpääväs õnnõ suuvi!
Näütüsepildi pääl omma ́ (kuralt) Müürsepä Külli, Tammõ Kaja, Urbanigu Eha, Plumanni Kaja-Riina (kesken lilliga ́), Liini Helbe, Rüütli Ott, Türi Ellen-Reet, Soka Olev, Ristikivi Siiri, Palloki Viive
Otsa Aavo külähkäük 01.12.2019
Pääliina võrokõisi küläline oll` Otsa Aavo
Ku naksimi joulukuu edimädsel pääväl minemä kotost Taľna Võro Seldsi suurkogolõ, oll´külh tunnõ´, et täämbä om vanajummal võrokõnõ.
Tä oll`maaha laotanu ilosa valgõ lumõvaiba ja säädnü aśa nii, et võrokõisi kokkosaaminõ ja edimäne advent olli´ ütel pääväl. Pääle tuu omma' kats seldsi liigõt, Laanpere Helga ja Tiku Ants, joululatsõ´- mõlõmba´ omma´sündünü´ tõõsõl joulupühäl. Tuuperäst pannivagi´ nimä´ palama 1. advendi kündle. Sis laulimi´ ütitselt Nopri Tea klavõrimängo saatõl uma´ 2 sisseharinu´ laulu, "Kuis olõt illos, Võromaa" ja "Mu latsõpõlvõ Võromaa", ja kutsimigi rahva ette uma kuulsa külälise - trompedimängjä, orkestri- ja koorijuhi, EMTA oppaja, puhkpillidotsendi, muusigastuudio perremehe ja juhi, aastaga esä 2011 – kae´nii palľo avvunimmi om mehel, kelle nimi om Aavo Ots.
Es tulõ´ tä ütsindä, viis „jüngrit“ olli´ kah ligi: neli nuurmiist, sirgõ´ nigu´ hõrilavile´, ja näio Mai, Aavo uma tütär. Ku trompedipoisi` puhkma naksi` ja Mai näid klavõril saatsõ, sai Sakala maja lagi peris mitu pügälät korgõmbas nõstõld. Nii pall´o nuurt ja hüvvä väke olõki´ ei´ vast mii´ rahva iin viil olnu´. A´ taad om mii´ iän inemiisile väega vaia.
Aavo kõnõl päämädselt puhkpillest, vasõst pille päivist, ummist oppajidõst ja et "puhkpillimäng piät illos olõma". Tääl oll` üten ka raamatit ja aolehekirotuisi, midä rahvas sai silmädä´.
Noorõ´mehe´pidi´ kelläpäält minemä EMTA majja haròtama, selle annimi näile kingitüse´ innembä kätte. Aavo ja Mai löüdse´ pääle ülesastmist veidükese aigu mii´ kohvilavva man jututada´. Mai pidi eski´ plaani vahtsõaastakuu 12. pääväl mii´ joulupidolõ tulla´. Elämi´-näemi´, kas vanajummal om ka sis võrokõnõ!
Müürsepä Külli