Taa projekti mõtõl vällä Ulvi Mustmaa Võro Tez-tuurist. Mineväl aastakul jõudsõ ma jo tetä mõnõ Võro liina giidituuri ja timahavva oll jo egalütel mõni teemagi üles võetu. Kogonõmine oll ega hummogu kell 11  Võro infopunkti man ja sis läts vallalõ. Ma tei 26.06;  09.07; 18.08; ja 20.08. Võrokiilsil tegijil oll sääne neoonikarva kuht pääl nigu  tan pildi pääl nätä, a kellä 15.00 aigu oll puulpäävä ja pühäpäävä eestikiilse tuuri , sis oll verevät värmi kuht giidil säläm.  Mullõ trehväs ütskõrd punt saarlaisi kullõma ja sis ma võti võro keele oppamise käsile. Ma mõista saarõ murrõt kah ja sis sai pallo nalja. Üts mu etteastõ  teema oll latsõpõlv Hanikasõn ja kooliaig Võrosuu koolin. Taasesisaismispääväl kõnõli vapritõst võrokõisist, kiä kolonn nr.1 teivä. Tuul pääväl oll uss kinni (kost  kõllast kuhti sai), a rahvast oll pallo ja minno es olõski üles löütü, ku ma uma kõva koolitõt helüga es olõs  võro keelen kutsnu rahvast tuurilõ. Vahest om ka vihma sadanu, sis ma olõ viinü rahva uma kunstitarrõ ja andnu võrokiilset käsitüüoppust ja opanu ka tuud, kuis saa ilma pintslidä maali valmis tetä. Hindätettü pildi sai sis egaüts hindäle. Mul om nutikan Liiso  laulõ ja vahel saa rahva  Võromaa, võromaaga käümä tõmmada. Timahavva tull üts naane küsümä, et kas ta uma juubelis võis minno pallõlda ummilõ küläliisile esinemä ja Võro liinast kõnõlõma.  Covidi peräst nigunii Soomõ ja Vinne turistõ ei  tulõq, sis oll rõõm tetä vabatahtlikult massulda näid võrokiilsit liinatuure. Olõ vahel tõisi tuuritajit käünü kah kullõman ja nöpsist kinni võtnu palvõga meile Talna võrokõiisilõ umma luku kõnõlõma. Kats põnõvat inemist saigi är moositu. (Üts om inglimuuseumi pidäjä Vinni Eve ja tõõnõ om Tobrelutsu Peep kiä eläs Viljandih.

Rahvas om  taa projektiga häste üten tulnu ja mineväl aastakul kõrrald Võro liinapää ütenlüüjitele vastavõtu ja kinkse kõigilõ uhkõ VÕRO lämmä kuhti. Esi tekk Anti Allas kah üte võrokiilse tuuri. Mullõ miildüs ta uma liin ja uma kiil. Tan om taa ao ja kotusõ võlu ja tuuperäst minno kisk iks kõisõma aig sinnä juurilõ. 

Kaja- Riina Plumann

https://kultuuriseltsid.ee/2020/10/13/vorokoso-nakkama-saanu/

Pääliina võrokõisi küläline oll` Otsa Aavo

Ku naksimi joulukuu edimädsel pääväl minemä kotost Taľna Võro Seldsi suurkogolõ, oll´külh tunnõ´, et täämbä om vanajummal võrokõnõ.

Tä oll`maaha laotanu ilosa valgõ lumõvaiba ja säädnü aśa nii, et võrokõisi kokkosaaminõ ja edimäne advent olli´ ütel pääväl. Pääle tuu omma' kats seldsi liigõt, Laanpere Helga ja Tiku Ants, joululatsõ´- mõlõmba´ omma´sündünü´ tõõsõl joulupühäl. Tuuperäst pannivagi´ nimä´ palama 1. advendi kündle. Sis laulimi´ ütitselt Nopri Tea klavõrimängo saatõl uma´ 2 sisseharinu´ laulu, "Kuis olõt illos, Võromaa" ja "Mu latsõpõlvõ Võromaa", ja kutsimigi rahva ette uma kuulsa külälise - trompedimängjä, orkestri- ja koorijuhi, EMTA oppaja, puhkpillidotsendi, muusigastuudio perremehe ja juhi, aastaga esä 2011 – kae´nii palľo avvunimmi om mehel, kelle nimi om Aavo Ots.

Es tulõ´ tä ütsindä, viis „jüngrit“ olli´ kah ligi: neli nuurmiist, sirgõ´ nigu´ hõrilavile´, ja näio Mai, Aavo uma tütär. Ku trompedipoisi` puhkma naksi` ja Mai näid klavõril saatsõ, sai Sakala maja lagi peris mitu pügälät korgõmbas nõstõld. Nii pall´o nuurt ja hüvvä väke olõki´ ei´ vast mii´ rahva iin viil olnu´.  A´ taad om mii´ iän inemiisile väega vaia.

Aavo kõnõl päämädselt puhkpillest, vasõst pille päivist, ummist oppajidõst ja et "puhkpillimäng piät illos olõma". Tääl oll` üten ka raamatit ja aolehekirotuisi, midä rahvas sai silmädä´.

Noorõ´mehe´pidi´ kelläpäält minemä EMTA majja haròtama, selle annimi näile kingitüse´ innembä kätte. Aavo ja Mai löüdse´ pääle ülesastmist veidükese aigu mii´ kohvilavva man jututada´. Mai pidi eski´ plaani vahtsõaastakuu 12. pääväl mii´ joulupidolõ tulla´. Elämi´-näemi´, kas vanajummal om ka sis võrokõnõ!

GALERII

Müürsepä Külli