Külänkäük Saku Terakese latsiaida 20.02.2024

Timahavadsõl Kultuuririkkuse aastagal tull Talina Võru Seldsile külläkutsõ Saku Terakese latsiaialt. Külänkäük sai teos radokuu 20. pääväl ja latsiain kävevä Müürsepä Külli, Greenbaumi Thea, Keerma Katrin ja Orioni Jana.

Alostusõs tutvust Külli Talina Võru Seldsi aoluku ja tegemiisi. Tä kinkse TVS-i puult latsiaialõ seldsi juubõlikogomigu ja näpotüütsõõri liikmõ Metsalligu Eva tettü pihuloomakõisi.

Saku latsõ saiva Jana suust ja pilte päält nätä-kuulda viil nii mõndagi Võromaast: kost tuud löüdä kaardi pääl, midä põnnõvat sääl tetäs läbi aasta ja mis om Võromaal kaemist väärt. Är nimmätü saiva Võromaalõ kuuluva rekordi: Baltikumi kõõ korgõmb mägi Suur Munamägi, Eesti kõõ sügävämb järv Rõugõ Suurjärv, kõõ pikemb jõgi Võhandu (vai Pühäjõgi) ja kõõ jämmemb puu Tammõ-Lauri tamm. Jana kõnõl ka Perimüstandsu suurpidost, Võro liina suvidsõst latsipidost ja liina sünnüpäävä tähistämisest, jutujalutuskäügest liina pääl ja viil mitmist huvvipakvist ettevõtmiisist.

Meil olli tähtsä külänkäügi jaos egäl ütel sälgä pantu uma kandi rahvarõiva ja tutvustimi latsile nii Urvastõ, Rõugõ ku ka Siksälä rõivit.

Müüdä es saa ka esierälidsest võro keelest: kuis tuud Võromaal opitas ja opatas, määndsid raamatid võro keelen latsile om kirotõt nii lugõmisõs ku ka Helüaida kodolehe pääle kullõmisõs vällä pantu.

Etteastõ lõpõtivä Külli ja Thea lauluga ”Mu latsõpõlvõ Võrumaa”, klaveri pääl saatsõ näid Katrin.

Latsõ olli meisterdänu meile kingis uhkõ Suurõ Munamäe torni.

Tammõtõrukõisi rühmä latsõ olli selges opnu võrokeelidse luulõtusõ nii hüäste, et es olõ aktsentigi tunda. Oppajide jutu perrä olli nä ka huulsalõ tudiirnu Piltsõnastu raamatut. Latsõ saiva mi puult viil vahtsit võrokeelitsit sõnnu mano: “Piltsõnastu latsile 3” ja pakikõsõ Urvastõ kamma, mink päält saa Contra värssi lukõ.

GALERII

Kirja pandnu Orioni Jana

21.02.2024

Mis tettü, mis teoksil?

Om tiidä` ütlemine, et kiä minevikku ei mälehtä, tuu eläs tulõvikulda….

Tuuperäst teemi väiku ülekaehusõ seldsi tsõõrõ perämädse ao tegemiisist.

Üldisõlt naksi kõik TVS-i  tsõõri` sügüsest pääle kenäste Sakala 14 majja „viirdümä“.

Tiatritsõõr Tungõl alost kolmapääviti Valgu Jaanisõ käe all vahtsõ tükü opmist, et suvõl Kreutzwaldi muuseumin Võrun üles astu.

Lauluansambli Liiso tekse läbi vahtsõnduskuuri, sai hindäle miis-solisti, sai vahtsit lauljit, sai vahtsõs  juhis ja oppajas Keerma Katrini. Edimäne tulõristsidõ-kontsõrt oll Raabiku hällüpääväl 29.11.2023. a. GALERII

Parhilla opitas hoolõga Uma Pido laulõ esinemises Indsikurmun 01.06.2024. a.

Võro keele kirändüslik kohvitarõ veerütäs Orioni Jana  kimmäkäelidsel iistvidämisel kimmä plaani perrä kõrra kuun rahva jutulanga Kadrioro raamadukogon.

Vahtsõl, 2024. aastagal, tuldas kell 17.30 kokko 18.01., 15.02., 21.03., 18.04. ja 16.05.

Näpotüütsõõr Nopõnäpo omma külh tsipakõsõn „talvõunõn“ olnu`, olõ-õi märdikuul egä vahtsõaastakuul Sakalahe saanu`, a loodami, et „kodokontorin“ omma näpo nopõlt käunu ja lehekuus om näutus-müük  välän. Tuu iist piäs hää saisma näide iistvidäja Ristikivi Siiri. Kuna tä esi om vaihõpääl mitmit maalõ tennü, oll jutus ka noidõ ülespanõk Sakala 14 saali  urbõkuu suurkogo aos.

Siinkotsil  paar sõnna perämädsest suurkogost 03.12.2023, kos oll eräkõrdnõ arv küläliisi, tervelt 3.

Põhikõnõlõja oll Pindmaa Aigar. Tuntu-tiidä Haanimiis, äri-, kirä- ja rännumiis, kõnõl umast elost ja katsomuisist nii, et rahvas pidi henge kinni ja mõnõlgi olli` silmä` viikalkvõl.

Eensaarõ Eva, näütlejä ja muusigaoppaja, rõõmust meid laulu ja kitarrimänguga. Suurt häämiilt tekse tiidmine, et meile esinemä tulõkis oll tä lasknu üte ilosa soomõkeelidse laulu võru kiilde ümbre panda.

Mariina Paesalu, kiränik ja oppaja, tõõsõ nimega Häniläne, näüdäs umma trükülämmind raamadut „Teised minu ümber“ ja lugi säält ka ette ummi luulõtuisi. Täl om väega terräv silm ja põnnõv vaatõnukk loodusõ kaemisõl.

Joulukuul, 19.12.2023, oll ka tiatritsõõri Tungõl tuumikul eräkõrdnõ  ja äkiline ülesastminõ Päästeammõdi oppusõfilmin Merivälja pansionaadin. Teemas oll vanurite evakuatsioon tulõkahju kõrral. Teema oll tõsinõ, a nalla sai filmi tegemise aigu pallo. Nii elon joba kõrd om - rõõm hoit murrõl käest kinni!

Joulukuu perämädsest kirändüsligust kohvitarõst 21.12.2023 ja vahtsõaastapeost kolmõkuningapääväl 06.01.2024 saa lukõ täpsembält erälde artiklitõn mi kodolehe pääl. Pildigaleriist saa ka pilte nätä.  

Hüvvä lugõmist ja kaemist!

Müürsepä Külli

Pido kolmõkuningapääväl

Kolmõkuningapäiv om kerigukallendrin päiv, ku kolm Hummogumaa tarka vai kuningat tulli` vastsündünü Jeesuslast kummardama. Rahvakallendrin tähendäs tä jouluao lõppu, om jouluao perämäne pühä. Tuul pääväl tuudi viil olgi tarrõ, täüdeti  tõisigi joulukombit ja süüdi pühäderuuga.

Tuuperäst otsust TVS-i juhatus, et om perämäne aig uma rahvaga õkva kolmõkuningapääväl, 06.01.2024, joulupido vai nii-üldä vahtsõaasta pido är pitä.

Joba minevä aastaga joulukuul naksiva ettevalmistusõ pääle. Perämädsel suurkogol 03.12.2023 võtsõ rahvas häste tuld, ku peost juttu teimi, ja kokko sai inämb inemiisi ku minevä aastaga.

Tull otsi peo kotus, läbi kõnõlda menüü ja massumus, tetä tulõjidõ nimekiri, raha koràda, Jouluvanalõ Lapimaalõ telegramm saata, kultuuriprogramm paika säädi.

Peoga alostimigi sis vahtsõaasta 6. pääväl kell 14.00, uma hümniga “Mu latsõpõlvõ Võrumaa“.

Vana hüä kombõ perrä teimi  edimält ütidse tsõõri vai ringi vai võru (om jo mii kodomaa pääliin Võru), mille keskele tulliva juhatusõ liikmõ (kõik portfelliga ministri`), kes naksiva müüdä tsõõri egäle pidolisõlõ hüvvi suuvõ edesi andma ja glögiklaasõ kokko lüümä. Sis sai sõnna mii kultuuriministri Kaja-Riina, kel oll hulga paprõrullõ vahtsõaastaga lubahuisiga, kost sis egäüts pümehüisi hindäle rullikõsõ võtsõ ja ette pidi lugõma, mis lubahust tä alanu aastagal täütmä piät. No naara` vai kõtt kõvõras, ku üts üle 90-ne kaalukas provva lugi, et „osta hindäle sexpesu“ vai ku soliidnõ härräsmiis, kel naane kõrval, lugi, et „vahtsõl aastagal nakka hindäl huuli värvmä“.

Hüä tujoga istuti kuningligult katõtu lavva taadõ rikkalikku joulupraati süümä. Edimädses toostis oll Tiku Andsu puult mõni aig tagasi üteldu ja Külli puult nüüd edesi antu mõtõ, et võrukõsõ` omma` õks üte` õigõ inemise` - tõõsõ` võiva` olla`, a võrukõsõ` piät olõma!

Edesi läts Uma Pido lõugahusõ perrä „Ku keskkotus kimmäs, sis ladva` laulva“ meilgi laulus vallalõ. Duett Karin ja Ollõv üten klavõrikunstnigu Jaaniga teivä kõrraligu etteastõ tuntu laulõst, mille sõna` olli Ollõvi puult võru kiilde pantu, tuuga sis maailma esiettekannõ! Pääle tuu olli  „Küündlevalgusõ valsil“ ka tandsusammu` man. Egä laulu kotsilõ oll Ollõvil ka viil ütte ku tõist harivat üldä. Kas ti tiiät, mis oll Hitleri lemmiklaul, a Saksamaal är kiiltü? Kullõjidõ kässiplaksutamisõ perrä duolõ võidsõ arvada, et Eurovisioonilõ mii nä saadami. Tollõ kinnitüses sai` kõik kolm hindäle ka kuldmedali` kaala.  Sis oll ütine laul „Kungla rahvast“, mille pääle ka kingikottõga Jouluvana Jaanis Lapimaalt peräle joudsõ.

Rahval olli laulu ja luulõtusõ häste pään, kiäki es jää kingist ilma. Kingirõõm läts üle tandsurõõmus, ku Jaan „Perekunna valsi“ luu käümä lei.

Ku vahtsõlõ lauda istuti, oll pernaanõ Annely joba kohvitermosõ platsi toonu ja valasi tassõ sisse! A kos koogi???  - Koogi` tull hindäl otsi lauluga „Minä otsi ja sinä otsit ja egäüts ots umma, ja minä löüdse ja sina löüdset, mi koogõl nime` pääl jo omma“. Es olõ kiäki suurõn peotuhinan umma nimme är unõhtanu ja ülihüvvä kuuki süvven pidi olõma hoolõn, et kiilt alla ei neelä! Kiilt läts meil vaia, ku mii lobby-lavva ministri Eva nakas luudusluulist vikturiini tegemä. Egäl küsümüsel olli vastusõvariandi` ja kõrd oll sääne, et  õigõ vastusõ tiidja nõst käe ja hõikas kõvastõ. Ku vastus õigõ oll, sai üte kommi. Küsimuisi oll pallo ja kommõ kah. Kel aga mängu lõpus oll kõgõ suurõmb kommiunik, tuu sai pääpreemiä. Pääpreemias oll Eva hindä tettü sannamüts uhkidõ kirjuga. Kõõ targõmba mehe, kõkkõtiidjä tiitli sai tuu õdagu Tiit, kellele müts istu päähä nigu valatu. Oll ka tuun-toonin timä ülikunnaga.

Üle kolmõ tunni kestnü peoga jäi rahvas väega rahulõ. Viil mitu päivä pääle tuu tull tenosõnnu tegijilõ. Parhilladsõl aol piäs mii kõik mõtlõma tuu pääle, kuis ütstõõsõlõ rohkõmb rõõmu tetä!

GALERII 

16.01.24.a. Müürsepä Külli