Uma miis Havannan

Nigu meil Tallina võrokõisi seldsil kombõs , tulõmi süküshuuao alostusõs kokko rehekuu edimädsel pühäpääväl. Sjookõrd sis 1.10 kell 14.00 Sakala 14 majan. Saal oll rahvast nii puupistü täüs, et toolõst jäi puudu ja mõni pidi aknõlavva pääl istõt võtma. Alostusõs kõnõl Matvere Tiit timahavatsõst Kaika suvõülikoolist. Sis sai sõnna pääesineja.

Tavaperätselt olõmi kutsnu küllä põnõvit ja tuntu-tiidä inemiiisi, kel köüdüs Võrumaaga.

Sjookõrd olõ-õs vaia kavvõndalt otsi - mi uma seldsi liigõ, Tootseni Toivo oll valmis saanu vahtsõ raamadu ja nii ollgi meil „uma miis Havannast“ käüssest võtta.

Toivo parhillanõ elokotus om külh Rõugõn (välisvõrukõsõst om jälki põlisvõrukõnõ saanu!), a et täl oll  28.09 asja ERR uudistõmajja uma raamadu kaejadsilõ ja tsõõrigu hällüpäävä tähistämisõlõ oll tä nõun viil paaris pääväs liina jäämä.

Tuntu raadiomiis, kiränik ja aokiränik , pääliina volikogu asõesimiis, Riigikogo miis ja muido hüä süämega miis tull uma trükülämmä raamaduga „Vene ajal võrsunu“. Taa om timä eluluu triloogia tõõnõ raamat. Edimäne oll “Saksa ajal sündinud“ ja kolmas tulõ päälkiräga „Eesti ajal edenenud“.

Toivo esi ütles, et om eluaig “lõuguga leibä tiinnu“, tuuperäst oll raamadu esitlust hüä kullõlda ja sai pallo huvitavat täst hindäst teedä.

Tenotähes  sai tälle kingitüs linarõivast kott Vahtsõliina kihlkunna triiburõiva kaunistusõga, et täl olõs, kohe kolmandat raamatut sisse panda. Kotin oll ka 2 lipsu (näist üts kikilips) Rõugõ kihlkunna triiburõivast, mille tekse juhatusõ liigõ Metsalligu Eva. Viil löüdü sääl võrukeelinõ pikä lipsu  köütmise oppus, mis sai kokko pantus võru keele kohvitarõn Orioni Jana iistvidämisõl.

Pikk lips miildü Toivolõ nii väega, et nakas kõrraga kaala pandma. Vinne aigu võrsunu mehenä oll täl lipsusõlmõ tegemine nii selge, et Müürsepä Külli es jõvva oppusõsõnnu ettelugõmist viil lõpõta, kui Toivol jo lips kaalan oll! Tuu oskusõ iist sai tä viil preemiäs ilosa roosi!

Kuna suurkogu päiv trehväs olõma ka rahvusvahõlinõ muusigapäiv, sis pallsimi Aija Jaanil mõni illos lugu klaveril mängi.Toda timä ka suurõperälidselt tegi.

Sis minti ütitselt ja  hüätujolidselt kohvilauda.    

7.10.2023.a.

Suur suvõvaheaig

Inne suurõlõ suvõpuhkusõlõ üleminekit om hüä kõrras miilde tulõta, mis huuao joosul tettüs sai.

Kõik TVS-i kolm tsõõri olli väega tegusa.
Päält noide paistu esierälidselt silma, et seldsi rahvas võtt kimmä
reegliperäsusõga ossa võro keele keelekohvikust (mi uma pruugin
"kohvitarõst"), mida egä kuu 1. ja 3. neläpääväl vidä Orioni Jana .“Istungi`“omma Kadrioro raamadukogon ja mitmõst kandist väega hariva. Jana om õigusõga vällä tiinnü Hindätiidmise avvuhinna.

Lännü sügüse saadi kokko 8 kõrda, timahava kevväi-huuaol 10 kõrda.  Osavõtjid tavalidselt 4-9. Rekordarv om olnu` 14.

Jana meelest  om  är märkmist väärt järgmidse` kohvitarõ:

16.06.22 ku tõmpsimi huuao kokko ja oll häste pidulik istmine üte võrukõisi sõbra aian Harku järve veeren.

20.10.22 ettelugõmise päävä puhul tull meile esihindä vabast tahtmisest külälidses Häniläne ja lugi ette ummi juttõ.

01.09.22 sügüse edimäne kokkosaamine,midä alostimi Kadrioro pargin Kreutzwaldi avvusamba mant ja lõpõtimi kohvikun pannkuukõga.

16.05.23 lahendimi kamba pääle Ravva Eno  95. hällüpääväs (tuu oll 15.02.) kokko säetü viktoriini ja pruuvsõmi ummi tiidmiisi timä hindä ni timä raamatide kotsilõ.

06.04.23 Tallinna Tiina kõnõl ummist raamatidõst Talna parkõ ja Räpinä aidu kotsilõ.

18.05.23 huuao perämäne  oll pidoligumb kuunistmine ja laud oll loogan.

Loimi „Umma Lehte“ ja tunnistimi trükülämmind kolmandat ossa sõnnu opmise vihust "Piltsõnastu latsile". Andsõmi ütstõõsõlõ üten hüä` soovi` suvõs (Klaari Üllel olli õnnõprändsäku ja Janal värmilidsist paprist volditu tsibilädse.(Pilti, mis Jana sis tekse, saat kaia Kodolehe galeriin)

Tiätritsõõr Tungõl om kuun käünü “vastavalt etendüisi nõudlusõlõ.”

Kauksi Ülle  tiätritükkü “Kolm hinnapakmist” sai kats aastat opitus ja taad om rahvas hüäl meelel kaeman käünü. Minevä suvi ja süküs oll täüs esinemiisi küll Tallinan Rävala saalin, küll Võru Kandlõn Folgi aigu, küll Narva Jõõsuun EKSÜ suvõpäivil. Ka Rogosi mõisan sai üles astutus.

Kats kõrd sai tükkü näüdätüs  autori kodokandin Obinitsan, nii kostipääväl (13.08.2022) ku Ülle hällüpääväl (23.09.2022). Autor esi tunnist etendüse kaemisväärilidses, kitsõ hääs.

Süküshuuao perämädse etendüse teimi Nõmmõ VAK-i suurõl soovil joulukuu 15. pääväl.

Kevväi-huuaol om Pelguliina Kultuurimaja lavalaudu pääl (12.05.2023) rahvast naarutõt taa tüküga.

Ette nätä om viil Haanikandi rahvalõ (08.07.2023) säälsen rahvamajan rõõmu pakku taast edimält külh “jandina” paistvast tüküst, ummõhta om täl sükäv mõtõ seen ja tä om egäl aol pääväkajalinõ. Üttekokko tulõ sis 10 etendüst, inne midä sai palõhigin pruuvõ tettüs vastavalt vajadusõlõ.

Kuna autoril olli tükün ka laulu`,sis tull mõtõ tetä  TVS-i aoluku ja panda kats mi tsõõri (Tungõl ja Liiso) ütenkuun lavalõ.

Liiso tõi uma lauluhelü ja tandsusammõga lusti, särtsu , huugu ja rõõmu tükkü sisse.

Edimält olliva Liiso laulu-ja tandsuproovi` erälde. Egä kuu 2.ja 4.tõõsõpääväl saadi kokko.

Pääle tuu tulliva lisas ütidse proovi` Tunglõga.

Ku suurõmba suvidsõ etendüse`ütele poolõ saiva, tull mõtõlda sügüsedsele Liiso hällüpäävä (25+1) kontserdilõ. Nopri Tea pandsõ kava kokko ja terve süküs harotõdi ja kõrraldõdi asju, et 13.11.2022 Tallinna Puuetega Inimeste Kojan rahvalõ uma lauluga rõõmu pakku.

Pääle kontserti andsõ Tea teedä, et taht Liiso oppaja ja juhi ammõdi maaha panda ja rahulikku pensionipõlvõ pidämä naada. Arotimi tuud asja ja lõpus oll tä niipallo nõun, et keväjäni siski 2 kõrd kuun proovi` toimusõ.

23.05.2023 oll Liisol parhilladsõ juhiga huuao perämäne pruuv.

Tenõtähes suurõ ja pikäaigsõ tüü iist Liisoga sai Tea kingitüses nimelidse hõrilavile.

Parhilla käü aktiivnõ vahtsõ juhi otsmine, et sügüsest Liiso laul edesi helisenü.

Sügüsest nakkasõ ka Nopõnäpo, kiä sjookõrd joba aprillin keväjä-huuao lõpõtiva, vahtsõst Ristikivi Siiri käe all ja juhõndamisõl kipõstõ näpotüüd edesi tegemä. Plaanin omma kokkosaamisõ kats kõrda kuun. Info saa kodolehele üles pantus. Kae perrä!

A no` om aig tunda` rõõmu suurõst suvõpuhkusõst, et sügüse suurõ energia ja jõvvuga võrukeelist seldsitegevüst edesi viiä.

Müürsepä Külli                                                                                                   
30.06.2023