Fr.R.Kreutzwald tull` kodo tagasi läbi Torgu Kuningriigi
Tiidäolõvalt saa timahava Talina Võru Seldsi tiaatritsõõril Tungõl kats aastakka harotõt ja mängit, mängit ja harotõt tükkü „Kreutzwaldi tii Kalõvipujani“, mille om kokko säädnü Valgu Jaanis üten tehisaroga (vai vastapiten?)
Ku edimäne ülesastminõ 13.hainakuu pääväl 2024 Võrun, Kreutzwaldi muuseumi hoovi pääl teoss sai, mõista-õs unõngi nätä, et ütsäs etendüs meid Torgu Kuningriiki vii. A nii oll.
EKSÜ kutsõ sjoo aastak kõiki ummi liikmit (s.h. ka TVS-i) üle maailma suurilõ ja kuninglikõlõ suvõpäivilõ Sõrvõ. Kokko tull` üle 80 inemise.
Külh sääl oll küläliisigi egät masti - nii „karvatsit ku sulõliisi“. Oll pallo huvitivit esinejit ja pikk ni põnnõv Sõrvõ sääre bussiekskurss, midä vidi Torgu Kuningriigi salanõunik Leo isikligult.
Torgu Kuningas esi tull` kah meile hinnäst ja õkva nõglasilmäst tulnu uhkõt kuningarüüd näütämä.
Tunglõ-rahvalõ aga pakuti võimalust näüdädä papa Kreutzwaldi luku 3.hainakuu pääväl kell 17.00
Ollimi suurõn küün- söögisaalin, kos kileriba` ussõ iin kävevä. Lavastusõ mõttõ perrä pidi üts uss olõma Kreutzwaldi tagatarõ uma ja tõõnõ välis uss. Tegeligult olli mõlõmba vällä minevä ussõ. Proovi sis tagatarrõ minekut mängi, ku sääl vihma satas ja likõna tagasi tulõt! A paistu, et publik tuust väega nummõrd es tii. Vasta võeti lämmä aplausiga. Nii läts meil Eestimaa läänepiiri algusõn ja otsan, Sõrvõn.
Nädälä peräst ollimi Eestimaa lõunapiiril, umal armsal kodomaal, Võrumaal.
Võru Perimüstandsu Festivaali perämädsel, 12.hainakuu pääväl joudsõ Kreutzwald Torgu Kuningriigist kodo tagasi.
Sjoo oll kümnes etendüs ja aoluulinõ tuun mõttõn , et tsõõr sai täüs. Algus ja ots mii Lauluesä uman kotun. Näütejuht Valgu Jaanis, kiä pallo lavalaudu uma mänguga mitmõl maal (ka Ameerigan) om kulutanu, nimmäs, et ei tiiäki tõist säänest juhust, kos edimäne ja perämäne etendüs täpsält 2 aasta peräst maaha mängitäs.
Tävvelidse tõõ huvidõn tulõ siski üldä, et ku edimäne kõrd mängsemi muuseumi hoovi pääl, sis sjookõrd ollimi „vällä tiinnu“ avvu olla tarõn, kos tohtriherr Kreutzwald esi elli, timä asju keskel.
Toda tunnõt ja hüvvä õhkkunda(hõngu), mis mängmise aigu pääle tull, anna-õi minkagi võrrõlda.
Aitümä Kreutzwaldilõ, kiä 44 aastakka Võrun tohtriammõdit pidi ja ka Hollo Aimilõ, kiä sama pallo
aastit (44) muuseumin tüüd om tennü ja meid esinemä kutsõ. Teno ka Võro Instituudi juhilõ Padari Ivarilõ abi iist.
Müürsepä Külli
22.07.2026
Liiso alust uma juubelituuri kontsertega
Timahava mahlakuu 8. pääväl oll Liiso edimäne juubelituuri etteastõ Haabersti Pääväkeskusõn.
Saal oll nii puupistü rahvast täüs, et illatsõmba tulija pidi saisma.
Tiidäolõvalt om Liiso ainumas sääne ansambli, kiä 30 aastakka jutti om laulnu õnnõ võrukiilset repertuaari. Tõist säänest olõ-õi Eestin, Baltikumin egä terven ilmangi.
Kolmõkümnes juubõl- tuu tähendäs, et…. neiokõsõ, noorõkõsõ, nigu roosinupukõsõ…mii seldsi laalutsirgukõsõ.
Liiso kotsilõ kääva häste Alliksaarõ Arturi luulõria` :
„Me oleme trobikond linde,
kes moodustab ühise rinde ….
On tugev me tiibade tuhin
Laul kihutab ees ja meid juhib…
Me punume põnevaid pesi
Ja nendime tasakesi:
„Ei roomajad adu, kui kenad
on linnud, kel hinges on kevad““
Meil, pääliina võrukõisil om 2 pessä; üts om latsõpõlvõkodo Võrumaal, tõõnõ siin Talinan.
Nii sis laulsõmigi S. Männingu laulu „Võromaa, mi kodo“. Järgmidse lauluga tull rahvalõ selges tetä, kost Liiso hindäle nime sai, vai tõisildõ üülden laulda R.Ritsingu säetü rahvalaulu „Keträ , Liiso“.
Liiso oll talotütrik, kiä kipõstõ nakas keträmä, ku esä liinast noorõ mehe lubasi tuvva.
A Liiso kodotalu lähkün oll üts selge viiga allikas. Ku Liiso tuu viiga silmi mõsksõ, sis saiva nii mõttõ` ku ka terve ilm tõõsõ näo- ilosa ja puhta. „Kodoläte“ oll laulu päälkiri.
Lätte mant vei Liiso tii „Mängupõlvõ tammõni“, kinkaga tä hääl meelel juttu ai ja suuvsõ, et tamm viil kavva haljõndanu. Et Liiso kõnõl tammõga võru keelen, sis oll järgmidse laulu päälkiri kah
“Võro kiil“ , millele om viisi tennü Kirberi Koit. Timä sulõst om tulnu ka nuu 2 eelmist laulu ja sjookõrd oll repertuaarin viil neläski Koidu laul „Sa olõt illos, Võrumaa“.
Koit oll Liiso juhis ja oppajas aastail 1996-2000, kooni surmani.
Kuna võru kiil om piä 2 kõrda vanõmb eesti keelest, sis laulsõ Liiso uma imäkeele kittüses viil ka üte rahvaligu laulu „Kodokiil“.
Tuud laulmist kuulsõ ka Võrumaa kõgõ kuulsamb miis, kiä elli Munamäe torni lähkün Haanin ja vastas Liisolõ J. Räppo lauluga „Haani miis“ Soka Ollõvi helüga.
Haani miis oll nii laulu- ku tandsumiis. Tälle miildü väega Kõiva Inda kirutõt laul „Võrukõsõ tandsva“ ja tollõ laulu perrä tandsu lüvvä nii esi ku ka tõisi kaia. Maamehenä miildüse tälle ka põllulilli, esierälidselt karikakra. Kuna Haabersti Pääväkeskusõn om säändse nimega tandsutütrikõ rühm KARIKAKAR, sis Haani mehe ja mi kõigi meelehääs teiväki nä 2 tandsu: „Võrukõsõ tandsva“ ja „Kiigepolka“.
A Haani miis oll ka tsipa elomiis. Tuud , kuis tä pümmel üül, vihmasaon, küüninukan pruudi suud otsõ, sai kuulda A. Birnbaumi laulun „Vai sääne om elo“.
Lugu lõppi tuuga, et pruut es annaki tälle suud ja nii otsust tä lajan ilman ringi kaia.
Läts rahvaligu viisiga „Ku` kallist kotost lätsi“.
Ilman ringi rännäten jäi Haani mehele silmä üts neio, „kinkal oll tummõ prunts, ohukõnõ hamõ ja rõnnakõnõ kummõr….., a tiidmäldä oll timä telehvoni nummõr….. “
Nii es jääki Liisol muud üle ku laulda Rahmani Jani laulu „Kõnõtraat“, esi vahemängu aigu umast telehvonist tarvilist nummõrd otsõn.
A nigu elon sakõstõ om, kõkkõ, midä tahat, kätte ei saa. Nii jäi ka Haani mehel tuu telehvoni nummõr kätte saamalda. Hoobis kodoigätsüs tull pääle. Oll joba kevväi ja tä tahtsõ väega nätä, kuis uibopuu häitsese.
Lohutusõs laulsõ Liiso tälle üten rahvaga rahvaligu laulu “Ma tahassi kotun olla“
Ja kontserdi lõpõtusõs, nigu Liisol kombõs, õks Kõiva Inda laul „Mu latsõpõlvõ Võrumaa“, mis om saanu ka mi seldsi hümnis. Inda esi oll Liiso juht ja oppaja aastail 2001-2002.
Lõpulugu oll ütine nii rahva ku Karikakra tandsutütrikega. Dirigendis oll Keerma Katrin, kiä vahepääl mängse ka klaverit, akordionil saatsõ Liiso lugusid Selke Tiina.
Kirja pandnu Liiso sopraano Müürsepä Külli
16.04.26
Liiso alustas uma juubelituuriga
Liiso 30. juubelituuri kontserdi omma:
09.04.2026 kl 14.00 Haabersti Pääväkeskusõn, Õismäe tee 24
03.05.2026 kl 12.00 Mustamäe tee 4 Bistroos; lauaga pidu. Tarvilik om eelnev registreerimine ja tasumine (20.-) enne 18.aprilli. Info Helbe Liin 53454108, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
05.05.2026 kl 15.00 Lasnamäe SK, Killustiku 16, tramm 2 ja 4 Majaka põik peatus.
10.-12.07.2026 Võru Pärimustantsu Festival; esinemisaeg täpsustub.
Okt-nov 2026 lõppkontsert; esinemisaeg ja -koht täpsustub.
TVS juhatus
Võru keele klubi tõi seltsi kõgõ noorõmba liikmõ
Võru keele klubi tõi seltsi kõgõ noorõmba liikmõ
TVS-i võru keele klubi sai timahava tõist kõrda kokko 12. urbõkuu pääväl.
Rõõm oll nätä, et Olevi Richard oll sjookõrd üten kutsnu nii uma imä ku ka võru juuriga tütärlatsõ
Grete Liisi, kiä opis VHK-n ja kes täütse pääle klubi jututarrõ ka seltsi astmisõ avaldusõ.
Nii tull Richardil (18) TVS-i kõgõ noorõmba liikmõ tiitli Grete Liisile (16) üle anda.
Kimmüse mõttõn (vai määndsegi muu asa peräst?) oll viil üts vahtsõnõ tulija(Regina) kah uma imä üten võtnu. Tulõ üldä, et keeleklubi passis väega häste ka pereüritüses.
Sjookõrd oll võru keele huviliidsi kokko tulnu 10 inemist (Turi Taimo, Kuninga Regina ja Ülle, Olevi Richard ja Ilme, Sirgu Jaak, Liini Helbe, Metsalligu Eva ja Müürsepä Külli) , mis om katõ võrra inämp eelmidsest kõrrast.
Edimält oll lühku tutvumistsõõr ja sis saiva sõnna Richard uma imä Ilmega, et meile tiidä anda, kuis oll tunnõ presidendi vastavõtul 24.02.26. Süand lämmistäv oll kuulda, kuis presidendi silmin oll olnu hääskittev rõõmuhelk, ku Rõugõ rahvarõivin nuurmiis (Richard) kübärät nõstsõ ja tälle kätt andsõ.
Liini Helbe näüdäs ja kõnõl Rosina-Pindmaa Kreeda vällä antu võrukiilsest raamadust „Süämemesosina perrä“. Autor esi hiidlanõ, a eläs parhilla Võrumaal ja pidä luku tuu maa keelest kon eläs. Sükäv lugupidämine säändsilõ inemiisilõ.
Müürsepä Külli tekse juttu umast üükapi raamadust, Õnnõpalu Tõnu „Eesti loodus“ , mis om mõnuga kirutõt ja targõmbas tekev romaan, midä lukõn tä tundsõ är ka tutvit kotussit Vilsandil, ku Tätte Jaanil suvõl külän käve.
Kõnõlimi filmist „Meie Erika“, tiaatrietendüisist ja muust, mis kultuurivallan vahtsõt.
Hään seltskunnan läts aig nii kipõstõ, et maja pernaane tahtsõ joba võtmit naada kõlistama.
Lubasimi poolõlõ jäänu jutu` ja kaemalda raamadu järgmiste kõrda üle kanda.
Sjoo huuao võru keele klubi kokkosaamisõ omma viil
- 9.mahlakuu pääväl (9.04.26) ja
- 14.lehekuu pääväl (14.05.26)
kell 17.30, Sakala 14.
Kõik huvilidsõ omma oodõt!
Müürsepä Külli
14.03.26