Liiso alust uma juubelituuri kontsertega
Timahava mahlakuu 8. pääväl oll Liiso edimäne juubelituuri etteastõ Haabersti Pääväkeskusõn.
Saal oll nii puupistü rahvast täüs, et illatsõmba tulija pidi saisma.
Tiidäolõvalt om Liiso ainumas sääne ansambli, kiä 30 aastakka jutti om laulnu õnnõ võrukiilset repertuaari. Tõist säänest olõ-õi Eestin, Baltikumin egä terven ilmangi.
Kolmõkümnes juubõl- tuu tähendäs, et…. neiokõsõ, noorõkõsõ, nigu roosinupukõsõ…mii seldsi laalutsirgukõsõ.
Liiso kotsilõ kääva häste Alliksaarõ Arturi luulõria` :
„Me oleme trobikond linde,
kes moodustab ühise rinde ….
On tugev me tiibade tuhin
Laul kihutab ees ja meid juhib…
Me punume põnevaid pesi
Ja nendime tasakesi:
„Ei roomajad adu, kui kenad
on linnud, kel hinges on kevad““
Meil, pääliina võrukõisil om 2 pessä; üts om latsõpõlvõkodo Võrumaal, tõõnõ siin Talinan.
Nii sis laulsõmigi S. Männingu laulu „Võromaa, mi kodo“. Järgmidse lauluga tull rahvalõ selges tetä, kost Liiso hindäle nime sai, vai tõisildõ üülden laulda R.Ritsingu säetü rahvalaulu „Keträ , Liiso“.
Liiso oll talotütrik, kiä kipõstõ nakas keträmä, ku esä liinast noorõ mehe lubasi tuvva.
A Liiso kodotalu lähkün oll üts selge viiga allikas. Ku Liiso tuu viiga silmi mõsksõ, sis saiva nii mõttõ` ku ka terve ilm tõõsõ näo- ilosa ja puhta. „Kodoläte“ oll laulu päälkiri.
Lätte mant vei Liiso tii „Mängupõlvõ tammõni“, kinkaga tä hääl meelel juttu ai ja suuvsõ, et tamm viil kavva haljõndanu. Et Liiso kõnõl tammõga võru keelen, sis oll järgmidse laulu päälkiri kah
“Võro kiil“ , millele om viisi tennü Kirberi Koit. Timä sulõst om tulnu ka nuu 2 eelmist laulu ja sjookõrd oll repertuaarin viil neläski Koidu laul „Sa olõt illos, Võrumaa“.
Koit oll Liiso juhis ja oppajas aastail 1996-2000, kooni surmani.
Kuna võru kiil om piä 2 kõrda vanõmb eesti keelest, sis laulsõ Liiso uma imäkeele kittüses viil ka üte rahvaligu laulu „Kodokiil“.
Tuud laulmist kuulsõ ka Võrumaa kõgõ kuulsamb miis, kiä elli Munamäe torni lähkün Haanin ja vastas Liisolõ J. Räppo lauluga „Haani miis“ Soka Ollõvi helüga.
Haani miis oll nii laulu- ku tandsumiis. Tälle miildü väega Kõiva Inda kirutõt laul „Võrukõsõ tandsva“ ja tollõ laulu perrä tandsu lüvvä nii esi ku ka tõisi kaia. Maamehenä miildüse tälle ka põllulilli, esierälidselt karikakra. Kuna Haabersti Pääväkeskusõn om säändse nimega tandsutütrikõ rühm KARIKAKAR, sis Haani mehe ja mi kõigi meelehääs teiväki nä 2 tandsu: „Võrukõsõ tandsva“ ja „Kiigepolka“.
A Haani miis oll ka tsipa elomiis. Tuud , kuis tä pümmel üül, vihmasaon, küüninukan pruudi suud otsõ, sai kuulda A. Birnbaumi laulun „Vai sääne om elo“.
Lugu lõppi tuuga, et pruut es annaki tälle suud ja nii otsust tä lajan ilman ringi kaia.
Läts rahvaligu viisiga „Ku` kallist kotost lätsi“.
Ilman ringi rännäten jäi Haani mehele silmä üts neio, „kinkal oll tummõ prunts, ohukõnõ hamõ ja rõnnakõnõ kummõr….., a tiidmäldä oll timä telehvoni nummõr….. “
Nii es jääki Liisol muud üle ku laulda Rahmani Jani laulu „Kõnõtraat“, esi vahemängu aigu umast telehvonist tarvilist nummõrd otsõn.
A nigu elon sakõstõ om, kõkkõ, midä tahat, kätte ei saa. Nii jäi ka Haani mehel tuu telehvoni nummõr kätte saamalda. Hoobis kodoigätsüs tull pääle. Oll joba kevväi ja tä tahtsõ väega nätä, kuis uibopuu häitsese.
Lohutusõs laulsõ Liiso tälle üten rahvaga rahvaligu laulu “Ma tahassi kotun olla“
Ja kontserdi lõpõtusõs, nigu Liisol kombõs, õks Kõiva Inda laul „Mu latsõpõlvõ Võrumaa“, mis om saanu ka mi seldsi hümnis. Inda esi oll Liiso juht ja oppaja aastail 2001-2002.
Lõpulugu oll ütine nii rahva ku Karikakra tandsutütrikega. Dirigendis oll Keerma Katrin, kiä vahepääl mängse ka klaverit, akordionil saatsõ Liiso lugusid Selke Tiina.
Kirja pandnu Liiso sopraano Müürsepä Külli
16.04.26
Liiso alustas uma juubelituuriga
Liiso 30. juubelituuri kontserdi omma:
09.04.2026 kl 14.00 Haabersti Pääväkeskusõn, Õismäe tee 24
03.05.2026 kl 12.00 Mustamäe tee 4 Bistroos; lauaga pidu. Tarvilik om eelnev registreerimine ja tasumine (20.-) enne 18.aprilli. Info Helbe Liin 53454108, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
05.05.2026 kl 15.00 Lasnamäe SK, Killustiku 16, tramm 2 ja 4 Majaka põik peatus.
10.-12.07.2026 Võru Pärimustantsu Festival; esinemisaeg täpsustub.
Okt-nov 2026 lõppkontsert; esinemisaeg ja -koht täpsustub.
TVS juhatus
Võru keele klubi tõi seltsi kõgõ noorõmba liikmõ
Võru keele klubi tõi seltsi kõgõ noorõmba liikmõ
TVS-i võru keele klubi sai timahava tõist kõrda kokko 12. urbõkuu pääväl.
Rõõm oll nätä, et Olevi Richard oll sjookõrd üten kutsnu nii uma imä ku ka võru juuriga tütärlatsõ
Grete Liisi, kiä opis VHK-n ja kes täütse pääle klubi jututarrõ ka seltsi astmisõ avaldusõ.
Nii tull Richardil (18) TVS-i kõgõ noorõmba liikmõ tiitli Grete Liisile (16) üle anda.
Kimmüse mõttõn (vai määndsegi muu asa peräst?) oll viil üts vahtsõnõ tulija(Regina) kah uma imä üten võtnu. Tulõ üldä, et keeleklubi passis väega häste ka pereüritüses.
Sjookõrd oll võru keele huviliidsi kokko tulnu 10 inemist (Turi Taimo, Kuninga Regina ja Ülle, Olevi Richard ja Ilme, Sirgu Jaak, Liini Helbe, Metsalligu Eva ja Müürsepä Külli) , mis om katõ võrra inämp eelmidsest kõrrast.
Edimält oll lühku tutvumistsõõr ja sis saiva sõnna Richard uma imä Ilmega, et meile tiidä anda, kuis oll tunnõ presidendi vastavõtul 24.02.26. Süand lämmistäv oll kuulda, kuis presidendi silmin oll olnu hääskittev rõõmuhelk, ku Rõugõ rahvarõivin nuurmiis (Richard) kübärät nõstsõ ja tälle kätt andsõ.
Liini Helbe näüdäs ja kõnõl Rosina-Pindmaa Kreeda vällä antu võrukiilsest raamadust „Süämemesosina perrä“. Autor esi hiidlanõ, a eläs parhilla Võrumaal ja pidä luku tuu maa keelest kon eläs. Sükäv lugupidämine säändsilõ inemiisilõ.
Müürsepä Külli tekse juttu umast üükapi raamadust, Õnnõpalu Tõnu „Eesti loodus“ , mis om mõnuga kirutõt ja targõmbas tekev romaan, midä lukõn tä tundsõ är ka tutvit kotussit Vilsandil, ku Tätte Jaanil suvõl külän käve.
Kõnõlimi filmist „Meie Erika“, tiaatrietendüisist ja muust, mis kultuurivallan vahtsõt.
Hään seltskunnan läts aig nii kipõstõ, et maja pernaane tahtsõ joba võtmit naada kõlistama.
Lubasimi poolõlõ jäänu jutu` ja kaemalda raamadu järgmiste kõrda üle kanda.
Sjoo huuao võru keele klubi kokkosaamisõ omma viil
- 9.mahlakuu pääväl (9.04.26) ja
- 14.lehekuu pääväl (14.05.26)
kell 17.30, Sakala 14.
Kõik huvilidsõ omma oodõt!
Müürsepä Külli
14.03.26
Vahtsõnõ tsõõr Tallina Võru Seldsin
Tallina Võru Seldsil (TVS) om 12. radokuu pääväst 2026 aastagast Võru Keele Klubi, lõugahusõga „Kõnõlõmi uman keelen". Iinkujos sai säetüs Jüvä Sullõvi lõugahust „Püsümi uma keele pääl”. Tõõnõ põhjus oll tollõn, et Orioni Jana tublil vidämisel olnu võru keele kohvitarõ pidi minemä pikäle pausilõ raamadukogo remondi peräst.
Edimäne „istung” Sakala 14 majan oll tävveste aoluulinõ. Üte lavva takan istsõva seldsi staažikaimb asutaja- liigõ Jaak Lemmik Sirk ja värskeimb-noorimb liigõ, GAG-i gümnasist Richard Olev.
Viimäti nimmätü nuurmiis täütse seldsiga liitumisõ avaldusõ iismärgiga olla võru keele keskkunnan, ja oppi võru kiilt, kuna tä juurõ omma Rõugõ kandin.
Vähä tuust- tä om kutsutu ka timahavadsõlõ presidendi vastavõtulõ ja täl om kimmäs plaan sinnä Võrumaa rahvarõividõga minnä!
Vähä tuust- tä tege parhilla esi noid rahvarõivit!.
Vähä tuust- tä käü ka rahvatandsu trennin Sõprusõ rühmän!
Kiä julgõs no üldä, et kõik noorõ` omma hukan?
Uma keele kõnõlõmisõ tsõõrin saiva nä tutvas mii juhatusõ liikmõ ja üte kõgõ tublimba näpotüütsõõri liikmõ Metsalligu Evaga ja „juttu jakku näil kavvõmbas”(nigu kohvireklaamin) Võrumaa rahvarõiva olli ütitses teemas. Eval oll ka raamatit üten, mis Richardilõ suurt huvvi paksõva. Klõpsas säält piltegi umma karmani kõnõtraati.
Sirgu Jaak kõnõl nii umast koolitiist Võrun, sõa aost ja ka aoluust, ku Võru oll Eesti Vabariigi pääliin. Oll põnnõv ja targõmbas tekev kullõlda, sest kiäki meist es olõ noid aigu uma silmäga nännü. Jaagul om aastit üle 90. Tä om hää ja selge jutuga ja täl om, millest kõnõlda.
Sis võtsõ jutulanga üle mii seldsi kultuuriministri Plumanni Kaja-Riina. Saimi kuulda tä huvitivit elojuhtumiisi ja kuis tä Luulõprõmmilõ Tartun „sisse sadasi” ja viil edesi tõistõ vuurugi sai .
Müürsepä Külli tekse juttu kokkosaamisõst Piret Jaaksiga Süäliina raamadukogon ja tutvust timä raamadut „Taeva tütred”, mis sai Kiränike Liidu romaanivõistlusõl avvuhinnalidsõ kotussõ.
Kuna kõik jäivä klubi lõpuni häätujoliidsis, sai tettüs ka ütine naarunäoline pilt,mille pääle jäivä (kurapoolõlt alostõn): Kevväi Anita, Aarsalu Eha, Metsalligu Eva, Sirgu Jaak, Plumanni Kaja-Riina, Olevi Richard ja Müürsepä Külli.
Pildi tekse maja pernaane Selise Heli
Müürsepä Külli 15.02.26