Liisokõsõ noorõkõsõ, nigu roosinupukõsõ.....
…saiva timahava rehekuu 11.pääväl 30 aastakka ja 5 päivä vanas.
Andsõva uma juubeliaasta 7. kontserdi, sjookõrd Ravva 1 majan.
Külälisesinejä olliva Ukuleele orkestri Sanga Joosepiga ja rahvatandsja Raabikust. Näidega om varrampagi üten üles astutu.
Kontsõrt läts väega häste kõrda. Kõiva Inda ütel, et tä olõ-õi ilosambat esitüst uma laululõ "Võrukõsõ tandsva" seni kuulnu-nännü. Parhilla laulva Liison sopraano`: Müürsepä Külli, Traksi Lia, Valtna Ülle, Tammisõ Kristin Liis,Ristikivi Siiri, Urbaniku Eha. Aldi` omma:Maripuu Sirle, Greenbaumi Thea, Toomla Silvi, Annusveri Karin,Vaggo Aime, solist om Soka Olõv. Juhõndaja Keerma Katrin
Peolaud oll katõtu kiluleibiga(nigu presidendi vastavõtul), sooladsõ ja makõ krõngliga, umatettü karaski, ubinamahla ja kohvi-tiiga.
Päiv inne esinemist sai valmis ka helüalbum Liiso 30.
Kuis Liiso plaat valmis sai?
Minevä aastaga süküskuun, ku mi „pesä“ viil Sakala uulitsan oll, tekse Liiso suurõ „sõanõvvupidämise“, et arota, kuis aasta peräst umma suurt ja tähtsät
- juubõlipitu pidädä. Plaanin oll kõrralda kontsõrt-tuur, minka „kirsis tordil“ olnu uma helüplaadi välläandminõ. Kõik liisokõsõ (v.a. üts eräpooligus jäänu) olliva plaaniga peri.
Tuuperäst tull` jo aigsahe naada kullõma, kas , kos, kunas ja kui plaadikettä asi viirdümä panda. Korssi kokko tunnõt stuudiotõ hinnapakmisõ (4-5tk.) ja tundsõ, et noidõ pakutu rahanumbridõ pääle nakkasõ halutama ka nuu` hamba, miä omma vällä tõmmatu.
A kuna mu tutvustsõõrin om peris pallo muusigainemiisi, sis tutvusõ-tutvusõ kaudu löüdse Henry stuudio, mis oll kõgõ õigõmb valik nii tengelpunga ku henge perrä. Henry avit meid ka CD kõgõ perämädse vällänägemise lihvmisõl. Plaadi bukleti kokkopandmisõs tull´ sõita 5-6 kõrda Pirita vaiht, kon eläs Eno, kinkaga otsõmi tuhandidõ pilte siäst nuu` kõgõ õigõmba, et egäst Liiso juhendajast jäänu „märk maaha“.
Umaette tüü ja vaiv oll aigu klapitaminõ orkestriga. Parhilladsõ dirigendi Katrini kaudu löüdsemi tä grupisõsara Tiina, kiä võtsõ ette peris katõ pilli- akordioni ja flöödi- mängmise ja tekse tuud professrilõ väärilidsõl tasõmõl. Ele uma viiuliga oll` muidoki kah klass umaette. Klass umaette oll muidoki ka tä pakutu võimalus laskõ uman koton orkestri pruuvõ tetä. Niimuudu sai ka timä poig Uko kotost vällä minemäldä meile toes olla uma kitarrõga. Harotamisõ tulemus oll nii hüä, et orkestri fono sai „purki“ üte pääväga.
A egä Liisogi kehvemb taha-õs olla. Terve 21. süküskuu päälelõunast illadsõ õdaguni „lõõritimi“ nii, et järgmidsel pääväl sai uma pere rahvaga õnnõ kähinäl vai kirä tiil suheldus.
Esierälidselt tubli oll mi pesämuna Liisi (kiä Liisoga üteiäline), kiä lindistämise pääväl pandsõ puul vahmiili uma tsillokõsõ puja mano valvekorda. Laulõ vaihõaol juusksõ tä umma pujakõist süütmä, kiä oll kõrvaltarõn diivani pääl.
Järgmidse sammuna pääle lindistüst tull hoolõn olla salvõstõt laulõ õigõaolidsõ jõudmisega diskitegemise firmalõ, kinkaga oll eellepingust joba radokuun kõnõldu. Tuukõrd nä arvssiva, et vast nädäläkõnõ lätt….
Ku meil masterplaat valmis sai, tull vällä, et CD tegemine om parhilla muusikil väega muudu lännü ja järjekõrd om vinünü päält katõ nädälä. Tuud uutmisõ aigu meil es olõ, kuna plaadiesitlüse kontsõrt oll joba vällä kuulutõt. Tulõ-õs kõnõ alagi rahvast alt vidädä! Tuuperäst sai kõikvõimalikkõ trikkõ tettüs, erivariantõ otsitus ja….uskmalda külh, õdak inne kontsõrti olli` mul plaadi` käen. Jäi õnnõ üldä, et sjookõrd oll vanajummal võrukõnõ ja et: „Kõik om võimalik“.
Tohe-õi kah unõhta, et pallongi teno tugõjilõ sai taa kõik võimaligus. Sai kirutõdus 3 projekti, millest 2 andsõva ka rahastust. Kahjos Haabersti LOV, kinkalõ projektitaotlusõ tegemises sai kolm päivä „magama pantus“, es lövvä meile sentigi.
Tuu iist olli` mõnõ` Võrumaaga köüdet riigikogolasõ (kinkalõ ka erälde palvõkirä` Liiso pildiga sai saadõtus) nõun uma osa andma. Ka TVS-i rahva tukõ umalõ ansamblilõ oll rõõm tunda. Annõtaja` saiva hindäle kingis õkva aholämmä plaadi.
Kõigi tugõjidõ nime` omma laulualbumi bukletil kenäste rivin. Süämest teno ja kundsani kummardus näile!
Müürsepä Külli
Suurkogo 04.10.2026
Suurkogo 04.10.2026
Hüä pääliina võrokõsõ!
Saami kokko pühäpääväl, 4. rehekuu pääväl (04.10.2026) kell 14.00 Raua 1 (tõõnõ korrus) huviklubi Raavis saalin.
Kullõmi kuulsat külälist Võromaalt, ilosat klavõri- ja viiolimängu ja laulami ütenkuun.
Võta üten hüä tujo ja hindäle meeleperäst kohvikõrvast. Kohv ja tii om seldsi puult.
Olõti väega oodõt!
TVS-i juhatus
Fr.R.Kreutzwald tull` kodo tagasi läbi Torgu Kuningriigi
Tiidäolõvalt saa timahava Talina Võru Seldsi tiaatritsõõril Tungõl kats aastakka harotõt ja mängit, mängit ja harotõt tükkü „Kreutzwaldi tii Kalõvipujani“, mille om kokko säädnü Valgu Jaanis üten tehisaroga (vai vastapiten?)
Ku edimäne ülesastminõ 13.hainakuu pääväl 2024 Võrun, Kreutzwaldi muuseumi hoovi pääl teoss sai, mõista-õs unõngi nätä, et ütsäs etendüs meid Torgu Kuningriiki vii. A nii oll.
EKSÜ kutsõ sjoo aastak kõiki ummi liikmit (s.h. ka TVS-i) üle maailma suurilõ ja kuninglikõlõ suvõpäivilõ Sõrvõ. Kokko tull` üle 80 inemise.
Külh sääl oll küläliisigi egät masti - nii „karvatsit ku sulõliisi“. Oll pallo huvitivit esinejit ja pikk ni põnnõv Sõrvõ sääre bussiekskurss, midä vidi Torgu Kuningriigi salanõunik Leo isikligult.
Torgu Kuningas esi tull` kah meile hinnäst ja õkva nõglasilmäst tulnu uhkõt kuningarüüd näütämä.
Tunglõ-rahvalõ aga pakuti võimalust näüdädä papa Kreutzwaldi luku 3.hainakuu pääväl kell 17.00
Ollimi suurõn küün- söögisaalin, kos kileriba` ussõ iin kävevä. Lavastusõ mõttõ perrä pidi üts uss olõma Kreutzwaldi tagatarõ uma ja tõõnõ välis uss. Tegeligult olli mõlõmba vällä minevä ussõ. Proovi sis tagatarrõ minekut mängi, ku sääl vihma satas ja likõna tagasi tulõt! A paistu, et publik tuust väega nummõrd es tii. Vasta võeti lämmä aplausiga. Nii läts meil Eestimaa läänepiiri algusõn ja otsan, Sõrvõn.
Nädälä peräst ollimi Eestimaa lõunapiiril, umal armsal kodomaal, Võrumaal.
Võru Perimüstandsu Festivaali perämädsel, 12.hainakuu pääväl joudsõ Kreutzwald Torgu Kuningriigist kodo tagasi.
Sjoo oll kümnes etendüs ja aoluulinõ tuun mõttõn , et tsõõr sai täüs. Algus ja ots mii Lauluesä uman kotun. Näütejuht Valgu Jaanis, kiä pallo lavalaudu uma mänguga mitmõl maal (ka Ameerigan) om kulutanu, nimmäs, et ei tiiäki tõist säänest juhust, kos edimäne ja perämäne etendüs täpsält 2 aasta peräst maaha mängitäs.
Tävvelidse tõõ huvidõn tulõ siski üldä, et ku edimäne kõrd mängsemi muuseumi hoovi pääl, sis sjookõrd ollimi „vällä tiinnu“ avvu olla tarõn, kos tohtriherr Kreutzwald esi elli, timä asju keskel.
Toda tunnõt ja hüvvä õhkkunda(hõngu), mis mängmise aigu pääle tull, anna-õi minkagi võrrõlda.
Aitümä Kreutzwaldilõ, kiä 44 aastakka Võrun tohtriammõdit pidi ja ka Hollo Aimilõ, kiä sama pallo
aastit (44) muuseumin tüüd om tennü ja meid esinemä kutsõ. Teno ka Võro Instituudi juhilõ Padari Ivarilõ abi iist.
Müürsepä Külli
22.07.2026
Liiso alust uma juubelituuri kontsertega
Timahava mahlakuu 8. pääväl oll Liiso edimäne juubelituuri etteastõ Haabersti Pääväkeskusõn.
Saal oll nii puupistü rahvast täüs, et illatsõmba tulija pidi saisma.
Tiidäolõvalt om Liiso ainumas sääne ansambli, kiä 30 aastakka jutti om laulnu õnnõ võrukiilset repertuaari. Tõist säänest olõ-õi Eestin, Baltikumin egä terven ilmangi.
Kolmõkümnes juubõl- tuu tähendäs, et…. neiokõsõ, noorõkõsõ, nigu roosinupukõsõ…mii seldsi laalutsirgukõsõ.
Liiso kotsilõ kääva häste Alliksaarõ Arturi luulõria` :
„Me oleme trobikond linde,
kes moodustab ühise rinde ….
On tugev me tiibade tuhin
Laul kihutab ees ja meid juhib…
Me punume põnevaid pesi
Ja nendime tasakesi:
„Ei roomajad adu, kui kenad
on linnud, kel hinges on kevad““
Meil, pääliina võrukõisil om 2 pessä; üts om latsõpõlvõkodo Võrumaal, tõõnõ siin Talinan.
Nii sis laulsõmigi S. Männingu laulu „Võromaa, mi kodo“. Järgmidse lauluga tull rahvalõ selges tetä, kost Liiso hindäle nime sai, vai tõisildõ üülden laulda R.Ritsingu säetü rahvalaulu „Keträ , Liiso“.
Liiso oll talotütrik, kiä kipõstõ nakas keträmä, ku esä liinast noorõ mehe lubasi tuvva.
A Liiso kodotalu lähkün oll üts selge viiga allikas. Ku Liiso tuu viiga silmi mõsksõ, sis saiva nii mõttõ` ku ka terve ilm tõõsõ näo- ilosa ja puhta. „Kodoläte“ oll laulu päälkiri.
Lätte mant vei Liiso tii „Mängupõlvõ tammõni“, kinkaga tä hääl meelel juttu ai ja suuvsõ, et tamm viil kavva haljõndanu. Et Liiso kõnõl tammõga võru keelen, sis oll järgmidse laulu päälkiri kah
“Võro kiil“ , millele om viisi tennü Kirberi Koit. Timä sulõst om tulnu ka nuu 2 eelmist laulu ja sjookõrd oll repertuaarin viil neläski Koidu laul „Sa olõt illos, Võrumaa“.
Koit oll Liiso juhis ja oppajas aastail 1996-2000, kooni surmani.
Kuna võru kiil om piä 2 kõrda vanõmb eesti keelest, sis laulsõ Liiso uma imäkeele kittüses viil ka üte rahvaligu laulu „Kodokiil“.
Tuud laulmist kuulsõ ka Võrumaa kõgõ kuulsamb miis, kiä elli Munamäe torni lähkün Haanin ja vastas Liisolõ J. Räppo lauluga „Haani miis“ Soka Ollõvi helüga.
Haani miis oll nii laulu- ku tandsumiis. Tälle miildü väega Kõiva Inda kirutõt laul „Võrukõsõ tandsva“ ja tollõ laulu perrä tandsu lüvvä nii esi ku ka tõisi kaia. Maamehenä miildüse tälle ka põllulilli, esierälidselt karikakra. Kuna Haabersti Pääväkeskusõn om säändse nimega tandsutütrikõ rühm KARIKAKAR, sis Haani mehe ja mi kõigi meelehääs teiväki nä 2 tandsu: „Võrukõsõ tandsva“ ja „Kiigepolka“.
A Haani miis oll ka tsipa elomiis. Tuud , kuis tä pümmel üül, vihmasaon, küüninukan pruudi suud otsõ, sai kuulda A. Birnbaumi laulun „Vai sääne om elo“.
Lugu lõppi tuuga, et pruut es annaki tälle suud ja nii otsust tä lajan ilman ringi kaia.
Läts rahvaligu viisiga „Ku` kallist kotost lätsi“.
Ilman ringi rännäten jäi Haani mehele silmä üts neio, „kinkal oll tummõ prunts, ohukõnõ hamõ ja rõnnakõnõ kummõr….., a tiidmäldä oll timä telehvoni nummõr….. “
Nii es jääki Liisol muud üle ku laulda Rahmani Jani laulu „Kõnõtraat“, esi vahemängu aigu umast telehvonist tarvilist nummõrd otsõn.
A nigu elon sakõstõ om, kõkkõ, midä tahat, kätte ei saa. Nii jäi ka Haani mehel tuu telehvoni nummõr kätte saamalda. Hoobis kodoigätsüs tull pääle. Oll joba kevväi ja tä tahtsõ väega nätä, kuis uibopuu häitsese.
Lohutusõs laulsõ Liiso tälle üten rahvaga rahvaligu laulu “Ma tahassi kotun olla“
Ja kontserdi lõpõtusõs, nigu Liisol kombõs, õks Kõiva Inda laul „Mu latsõpõlvõ Võrumaa“, mis om saanu ka mi seldsi hümnis. Inda esi oll Liiso juht ja oppaja aastail 2001-2002.
Lõpulugu oll ütine nii rahva ku Karikakra tandsutütrikega. Dirigendis oll Keerma Katrin, kiä vahepääl mängse ka klaverit, akordionil saatsõ Liiso lugusid Selke Tiina.
Kirja pandnu Liiso sopraano Müürsepä Külli
16.04.26