Võru keele nätäl 2024 läts üle võru keele kuus

 

Om ammuteedä asi , et novvembrit nimmätäs ka märdi- ja kadrikuus, hallakuus, külmäkuus, miihikuus, kosjakuus. Om teedä tuugi, et novvembri edimäne täüsnätäl om võru keele nätäl.

Tuuperäst oll Talinangi tavaperätsest inämp kuulda` võru kiilt.

Talina Võru Seldsi inemiisi ülesastmisõ keelenädäläl olli säändse:

-iispäävä, 4.novvembril hõigas Pedassaarõ Ele ETV Aktuaalsõ Kaamõra Ilmateedüst ka uman imäkeelen

-tõõsõpäävä, 5.nov. oll mii seldsi kultuuriministri Plumanni Kaja-Riina Poska uulitsa VENÜ majan võrukeelidse luulõtusõ etteastõga

-kolmapääväl lugi Müürsepä Külli Haabersti Pääväkeskusõn eestläisilõ ette „Uma Lehte“

-pühäpäävä, 10.nov. tekse tiätritrupp Tungõl etteastõ „Kreutzwaldi tii Kalõvipujani“ Sakala 14 kultuuriseltse majan.

-neläpäävä 21.nov.oll tavaperäne võru keele kohvitarõ Kadrioro raamadukogon, midä vidi Orioni Jana

Lätsimi uma  võru keele ja kultuuri kitmisõga nii huugu, et teimi Liisoga viil 27.novvembrilgi üte kõva kontserdi Õismäel, kon saal oll puupistü rahvast täüs.

Tuust perämädsest etteastõst andsõ kullõjidõ poolõlt ülekaehusõ Einasto Rein, tuntu paevana ja emeriitprohvessor, kes tekse ka pilte.

Rein uma kaasa Maiega(Koldits) pandsõva kokko järgmidse luu:

 

Liiso vaimustusõst, kui nä Õismäel laulsõva

Tuu oll 27.11. 2024

Üte kullõjana Õismäe Pääväkeskusõn 27.novvembril olnu` kontserdil saalitävve rahva siäh taha jaka tiika  umma vaimustust. Seo väega elämusrikas kontsõrt oll võro keelele pühendet.

Är sai märgitüs ka hingi aig lauluga „Sa süämen no´panõ”.

Sõs kõnõl kava juht Müürsepä Külli võrokõisi seldsi tegemiisist ja ansamblist Liiso, kes om 28 aastakka  kuun käünü ja edimädse laulja om jo noorõmbidõga vaihtunu.

Süäme tekk lämmäs  kullõldõn võro kiilde säetü laulmist. (Külli esi om na võro kiilde pandnu) Inämbüsele lauljist om viil kõrvun vanaimäde kõnõhelü. Rahvarõiva` andsõva uma osa pidulidsõ meeleolu saamisõss ja kõik kava oll Küllil, kiä tutvust laulõ ette ja tõlksõ nä rahvalõ eesti kiilde, ütitse torrõ luguloo sisse põimit. Tä tekse selgess, kiä om sõna` ja viisi tennü ja andsõ rohkõt tiidüst as`ast ja tuust aost.  Seo andsõ lauljilõ hüvvä vunki ja kullõjilõ tiidüst, kuimuudu kõrvu teritä.

 

Nii saiva` kik laulu` armsahe ette kantus. Oll` kinä nätä, et mii seldsi president, jõvvulinõ iistvidäjä ja takast toukaja, vaimnõ imä Külli esi ka laulsõ. Oll` nätä, et juhi ruul om kimmäle timä käen, hoitsõ tempot ja Liisokõisi kombõkat üllenpidämist.

Naase` olliva üte kivve vidävä Haani mehe- Soka Ollõvi- ka üten võtnu. Tä  laulsõ väega kenäste ja murumüts oll pään. Ummamuudu nä üts-tõõsõ ala ütlivä üts üten, tõõnõ tõõsõn viisin, kokko tull kui hõikmine mõtsaveeren. Saalitäüs inemiisi ilostõ kullõman. Nuu`, kiä saalin kullõlsivä, aina plaksutivä, kõik olliva vaimustusõn. Meelemõnuga oll` ette kantu ansambli nimilaul „Keträ, Liiso!” Näimi lauljidõ perrä, kuis edimält kik kondi olliva Liisol haigõ, es taha kedrädä inne ku esä lubasi Tarto liinast tuvva noorõ  mehe - vot siis naksiva lauljide jala` tandsma, es ole inämb haigõ.

Üte marsilaulu manu haardsõ ansambli oppaja Katrin  trummi ning klaveri manu hüpäs üts tanuga laulja Maie. Hüvä huug oll sehen ja saali rahval nägo naarul.

Sõs muidoki sai kuulda` armsit Võrumaa kittüse laulõ, Kirberi Koidu „Sa olõt illos, Võromaa”, Viivi Eksta võro kiilde pantu „Võhandu kaldal” ning kats kõrda sai laultus Kõiva Inda „Mu latsõpõlvõ Võrumaad”, mis om üts väegade illos laul ja võrokeste hümnis saanu.

Es päse ka publik laulmalda. Meile jagati katõ laulu sõna` ja tetti üts ütislaulminõ: Liiso` võru- , rahvas eesti keelen. Egä-üits laulsõ umma-muudu, a kokko tull` nii, nigu olõss üts - süäme olliva üten!

Säändsit laulmiisi piäs sakõstõ kullõlda saama. Võro kiil om tõtõstõ tõõnõ kiräkiil Eestin ja Võru om tõõnõ pääliin. Küll om hää, et juurõ omma Liivi mullan.

Heng läts nii härdäs, et vesi oll` silmin.

Tugõvat tervüst ja pikka ikä seldsilõ, ti ajati õigõt asja!

 

Ta jutu om kokko kirotanu päältkullõja paemiis Einasto Rein üten Liisode rivin saisnu Kolditsi Maiega